[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nõel : nõela : nõela 'peenike tikjas teravaotsaline (metallist) vahend õmblemiseks, torkamiseks, kinnitamiseks jne; astel; okas, oga; muu nõeljas ese'
○ lõunaeesti nõgel, nõkl, kirderanniku neul(a), niul
← alggermaani *nēþlō
gooti nēþla 'nõel'
saksa Nadel 'nõel; (kudumis)varras; (puu)okas'
rootsi nål 'nõel'
● liivi nõ’ggõl(z) 'nõel'
vadja nigla 'nõel; sukavarras; astel; okas'
soome neula 'nõel; astel, piik, oga'
isuri neegla 'nõel'
Aunuse karjala nieglu 'nõel; okas; kudumisvarras'
lüüdi ńiegl(e͔) 'nõel; sukavarras; kuhjavarras'
vepsa ńegl 'nõel; sukavarras; okas'

oda : oda : oda 'muistne viske- ja torkerelv'
● liivi van srmt voda, vuoda 'teivas, oda, tääk'
vadja otava 'Suur Vanker'
soome van ota 'oga, okas; terariist', otava 'Suur Vanker'
isuri ottaava 'Suur Vanker'
karjala otava 'Suur Vanker'
lüüdi adam 'Suur Vanker'
vepsa ode͔g 'kepp, varb (relvana)'
saami oahci 'takistus, tõke; leetseljak'
ersa oš 'linn'
mokša oš 'linn'
komi voǯ 'talvisel kalapüügil kasutatav tõke'
handi was 'linn; küla; kindlus'
mansi ūs 'aed; aedik, õu; linn'
neenetsi waʔ 'aed, aedik'
eenetsi bǝʔ 'linn; Obi suue'
nganassaani baʔ 'linn; Obi suue'
sölkupi k͔uə̑ččə 'linn; Obi suue'
Uurali tüvi. Eesti keeles on Suure Vankri tähtkuju varasem nimetus Odamus. Vt ka ootama.

ora : ora : ora 'naasklist jämedam, hrl ühest otsast teravnev tugev metallvarras'
◊ oras
← algindoiraani *ārā
vanaindia ārā 'naaskel, puur'
● liivi vȯrā 'rauast varb, oga'
vadja õra 'puur, oherdi'
soome ora 'okas; naaskel'
isuri ora 'raud, millega põletatakse auke'
Aunuse karjala ora 'puur, oherdi'
lüüdi ora 'suur oherdi'
vepsa oraińe 'naaskel'
saami van oarri 'naaskel'
ersa uro 'naaskel'
mokša ura 'naaskel'
ungari ár 'naaskel'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ors 'ora' (mille allikaks võib teisalt olla tüvi õrs). Vt ka orikas .

suga2 : soa : suga 'kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari, kamm'
◊ soeng, sugema
? ← algindoiraani *śūka-
avesta sūkā- 'okas, oga; nõel'
vanaindia śūka- 'sõkal, agan'
● liivi sugā '(hobuse)hari'
vadja suka 'kamm; hobusehari; linahari'
soome suka '(hobuse)hari; jäik karv, harjas'
isuri suga 'kamm'
Aunuse karjala suga 'kamm; hobusehari'
lüüdi suga 'kamm'
vepsa suga 'kamm; hari'
saami čohkut 'kammida; sugeda, harjata'
? ersa śuva 'agan; sõkal'
? mokša śuva 'agan; sõkal'
? mari šu 'klii, agan; harjas, tüügas'
? komi śu 'rukis; vili; terad; saak'
On ka arvatud, et tegemist on balti laenuga, ← tüvi, mille tütarkeelte vasted on leedu šukos 'kamm, linahari', läti suka 'hari, hobusehari'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sokas 'nahatäis, peks'; soka 'jooksma, minema tormama' (← sugema). Vt ka suga1.

torn2 : torni : torni 'vardakujuline tööriist sepistamisel ja lukksepatöödel aukude löömiseks v laiendamiseks; rakis, millega kinnitatakse tööpingi spindlisse õõnsaid toorikuid ja lõikeriistu'
← saksa Dorn 'okas, oga, astel; torn (tööriist)'

türn- liitsõnas türnpuu 'asteldega lehtpõõsas v madal puu mustade, pruunide v punaste luuviljadega (Rhamnus); mrd viirpuu'
○ türm-
← algskandinaavia
vanaislandi þyrnir 'teatud okaspõõsas'
rootsi törne 'okaspõõsas; kibuvits; okas, oga, astel'
● soome tyrni 'astelpaju (Hippophae rhamnoides)'