[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

juga1 : joa : juga 'järsk vee langus jõesängi astangult; vedeliku, gaasi, vms suhteliselt väikese läbimõõduga voolus'
soome juka van 'juga'; mrd 'kiiluvesi; oja'
karjala juka 'hauakoht jões'
handi jĭχĭ 'oja, väike jõgi'
mansi 'jõgi'
neenetsi jaχa 'jõgi'
eenetsi ďoha 'jõgi'
? sölkupi ćak͔ә 'soo; soolaugas; auk maas'
kamassi ťaγa 'jõgi, oja'
matori čaga 'jõgi'
Uurali tüvi. Vt ka jõgi.

kraav : kraavi : kraavi 'kuivenduse v niisutuse otstarbel pinnasesse kaevatav väike tehisveejuhe'
alamsaksa grāve 'kraav'
Eesti keelest on laenatud vadja kravi 'kraav; rattaroobas; uure' ja isuri kravi 'kraav, oja'.

lamm : lammi : lammi 'üleujutatav lame orupõhi'
balti
leedu klampa 'soostunud ala, mädasoo'
soome lampi, lammi '(väike) järv'
isuri lammi 'lomp'
Aunuse karjala lambi 'umbjärv metsas'
lüüdi lamb '(väike) järv'
saami luoppal '(väike) järv (millest voolab läbi oja v jõgi)'
Vt ka lomp.

oja : oja : oja 'kitsas jõeke; nire'
liivi vȯjā 'veega täidetud nõgu, tiik'
vadja õja 'oja; lohk, nõgu'
soome oja 'kraav; oja'
isuri oja 'oja'
Aunuse karjala oja 'oja; kraav; renn, soon'
lüüdi oja 'oja, nire, kraav; (adra) ais'
vepsa oja 'oja, nire'
koltasaami vuäjj 'oja, nire'
On arvatud, et võib olla tuletis vanast tüvest, mis on ka sõnas voog. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud liivi ojā 'tiik, oja'.

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
rink, rönk
rüngas
rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.

urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
urgitsema
liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.

vonklema : vongelda : vonklen 'vingerdama, väänlema, võnklema; loogeldes kulgema'
vongerdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vingerdama ja võnkuma. Murdeti esineb ka ele-liiteta tegusõna vonkama. Tüve läänemeresoome vasted võivad olla isuri vonga 'oja põhi, veeta jõesäng', soome vonka 'jõekäär, laiem ja sügavam koht jões', Aunuse karjala vongu 'võrendik, hauakoht jões', lüüdi vong(e͔) 'võrendik', vepsa bong 'võrendik'.

voog : voo : voogu 'liikuv veemass; suur laine; puhang; vool, tulv'
voolama
soome vuo 'vool, voolus; voog'
Aunuse karjala vuo 'vool'
lüüdi vuolas 'voolas, ohter'
vepsa rhvl volaz 'keeruline, raske'
rootsisaami uwe 'vool'
handi ӑw, ŏw 'vool'; ӑw-, ŏw- 'voolama'
mansi ow 'jõe vool', owi- 'voolama'
Soome-ugri tüvi. Sõnalõpu g on tekkinud astmevahelduslike tüvede analoogial. Vt ka oja ja voom.

võhm : võhma : võhma 'jõud, jaks'
Tõenäoliselt sama tüvi mis murdesõnas võhmas 'soosaar'. Sel juhul balti laen, ← balti *vešma, mille vasted on leedu vešėti 'vohama, rikkalikult kasvama'; vešlus 'lopsakas, viljakas'. Läänemeresoome keelte vasted on vadja Võhmas (oja nimi) ja soome vehmas 'haljas; lopsakas'; van kirjak 'karjamaa'; mrd 'noor lehtpuumets'. Teisalt on arvatud, et reeglipäratu variant sõnast võim, võima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur