[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hoog : hoo : hoogu 'liikumise kiirus ja energia'
● vadja oogata 'puhata, hinge tõmmata'
soome huoata 'ohata, õhata; oiata; hinge tõmmata, puhata'
isuri hooada 'puhata'; hoogu 'hingetõmme, hingus; ninasõõre'; hookua 'hingata'
Aunuse karjala huogavuo 'puhata'; huogain 'ninasõõre'
lüüdi huogauzuda 'puhata'; huogain 'ninasõõre'
saami šuohkkit 'ohkida, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *swōgan-, kuid see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka hoovama.

ohkama : ohata : ohkan 'kurbusest, murest, kuid ka kergendustundest vm põhjusel suu kaudu sügavalt ja kuuldavalt välja hingama'
◊ ohhetama
● vadja ohkaa 'ohata; oiata, ägada, soiguda'
soome mrd ohkaa 'ähkida, ohkida, oiata', ohahtaa '„oh“ ütelda'
isuri ohahtaa 'ohata, oiata, ägada'
Aunuse karjala ohkua 'ohhetada, ohkida; oiata, halada'
lüüdi ohkada 'ohkida, oiata'
vepsa ohkitada 'ohhetada, ohkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades õhkama, ähkima, ahhetama. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene óhat' 'ohhetama, ohkima'.

puhkama : puhata : puhkan 'tegevuseta, jõude olema; ametikohustustest vaba olema' puhuma
● liivi pū’gõ 'puhuda'
vadja puhgata 'puhata, põõnata'
soome puhkaa 'puhkida, lõõtsutada'
isuri puhata 'puhata'
karjala puhkoa 'puhkida, sahiseda; plumpsuda; ohata'
vepsa puhkaita 'paisata, pursata'

õhkama : õhata : õhkan 'läbi suu sügavalt välja hingama; kurtma, kaeblema, ägama, ohkama'
● soome hohkua 'välja kiirata, õhata, õhkuda'

● karjala hohkoa 'õhata, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ohkama ja hõõgama. Vt ka õhk.