[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiisk : kiisa : kiiska 'väike luine mageveekala (Gymnocephalus cernua)'
● liivi kīš 'kiisk; tindikala; prügikala'
soome kiiski 'kiisk'
isuri kiiski 'kiisk'
Aunuse karjala kiiškoi 'kiisk'
lüüdi kiškińe 'kiisk'
Läänemeresoome tüvi. Kaheldav on oletus, et soome-ugri tüvi, mille vaste on ungari mrd kisz, kísz, küsz 'väikseim Balatoni kala'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kisse, Kiesse 'kiisk' ja eestirootsi kīsk 'ogalik'. Vt ka kiiskama.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.