[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

et (sidesõna)
vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

läbi 'mingi ava, ruumi vm ühest otsast, küljest sisse ja teisest välja; kogu teatava ajavahemiku kestel; mingi seisundi ajal; vahendusel, tõttu, kaudu; katki; otsa(s); mööda(s)'
lävi
liivi leb, lebbõ 'läbi', lä'b 'aken'
vadja läpi 'läbi; otsas, lõpuni; täiesti, üleni', lävi 'lävi, künnis'
soome läpi 'läbi; auk, mulk'
isuri läbi 'läbi'
Aunuse karjala ľäbi 'läbi, kaudu'
lüüdi läbi 'läbi'
vepsa ľäbi 'läbi, kaudu'
Läänemeresoome tüvi, mille vanem tähendus on 'ava'. Vana nimisõna vanad käändevormid on nüüd kasutusel määrsõnana.

nüüd 'käes v kulumas olev ajahetk; ajahetk, milleni on jõutud'
liivi ni 'nüüd'
Salatsi liivi nǖd 'nüüd'
vadja nüd, nüt 'nüüd'; nütšün 'nüüdne, nüüdisaegne'
soome nyt 'nüüd'; nykyään 'nüüd; tänapäeval'
isuri nüd 'nüüd'; nükküin 'nüüdne'
Aunuse karjala nügöi 'nüüd'
lüüdi ńügüde, ńügü 'nüüd'
vepsa nugďe, ńügüť 'nüüd'
ersa ńej 'nüüd'
mokša ńi 'juba'
? udmurdi ńi, ińi 'juba'
? komi ńin 'juba'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi. -d sõna lõpus on jäänuk vanast käändelõpust või liitest.

praegu 'kõnelemise v kirjutamise hetkel v seda hetke hõlmaval lühemal v pikemal ajalõigul, nüüd'
vadja paraikaa, paraikoo 'praegu; (otse)kohe; parajasti, just praegu'
soome paraikaa 'parajasti, parasjagu, just sel hetkel'
isuri paraikoi 'nüüdki, parajasti, parasjagu'
Kuluvorm sõnaühendist, mille esimene komponent on olnud sõna paras tüvi ja teine aeg. Praegune määrsõna on olnud mitmuse oleva või sisseütleva käände vorm. Ühendi eri variante võib leida veel murretest, nt para-aegu, paraegu, parago, paregu.

tema : tema : teda (ainsuse 3. isiku asesõna)
teal, täna, tänini, tänna
liivi tämā, temā, 'tema', m 'see'
vadja tämä 'tema; see (siinolev)'
soome tämä 'see'
isuri tämä 'see'
Aunuse karjala tämä 'see'
lüüdi ťämä 'see'
vepsa ťämä liitsõnas ťämävozńe 'tänavune', ťäs 'siin'
saami diet 'see (kuulaja lähedal)'
ersa ťe 'see'
mokša ťä 'see'
mari tə̑, tiδe 'see'
udmurdi ta 'see; tema'
komi ta, taje̮ 'see'
handi tämi, 'see'
mansi ti 'see'
ungari liitsõnas tétova 'siia-sinna'
neenetsi ťikiᵊ 'too; see', ťǝm 'see (siin)'
eenetsi čiki 'too'
nganassaani ti̮ḿinia 'nüüd'
sölkupi 'nüüd, kohe'
kamassi tije 'nüüd, kohe'
Uurali tüvi. Eesti ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide, mõned teiste keelte vasted sisaldavad muid liiteid. täna, tänna ja tänini on ma-liiteta tüve vanad käändevormid (tänini kahekordse käändelõpuga); teal on selle tüve vana tuletise *täkä alalütleva käände vorm. Vt ka ta.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur