[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

avama : avada : avan 'lahti tegema, läbitavaks tegema; käiku, kasutusse andma; lahti mõtestama'
◊ avar
● liivi ovātõ 'avada, lahti teha'
vadja avata 'avada, lahti teha'
soome avata 'avada, lahti teha'
isuri avada 'avada, lahti teha'
Aunuse karjala avata 'avada, lahti teha'
lüüdi avaitta 'avada, lahti teha'
vepsa avaita 'avada, lahti teha'
? ersa aŋkśema 'jääauk, lahvandus'
? mokša ańćəma 'jääauk, lahvandus'
handi eŋk- 'lahti tegema, lahti võtma; riidest lahti võtma'
mansi āŋχwi '(nööpe) lahti tegema; riidest lahti võtma; nülgima'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et sama tüvi on sõnas auk. Kirjakeelde on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud tuletised avardama ← soome avartaa 'avardada, suurendada, laiendada', avarduma ← soome avartua 'avarduda, suureneda, laieneda'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja avaro 'avar'. Vt ka abi-2, ahvatlema, au.

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
◊ jae, jagelema, jaoks, jaotama
● liivi ja’ggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

koor1 : koore : koort 'kõva ja sitke pealiskiht; piima rasvarikas osa'
● liivi kuōŗ 'koor'
vadja koori '(puu)koor'; koorõ 'koor (piimal); hapukoor'
soome kuori 'koor'
isuri koori 'koor'
Aunuse karjala kuori 'koor'
lüüdi kuoŕ 'koor'
vepsa koŕ 'koor'
ersa kaŕ 'viisk, pastel'
? komi ki̮rś '(puu)koor'
handi χŏr- 'nülgima; puud koorima'
? mansi χurəp 'koor'
neenetsi χira- 'nülgima'
sölkupi ki̮rǝ- 'nülgima'
kamassi kə̑r- 'nülgima'
Uurali tüvi. Tähenduselt ja häälikuliselt lähedane tüvi on ka jukagiiri qaar 'nahk'. Teisalt on tüve peetud indoeuroopa laenuks ← indoeuroopa *korā, mille vaste on nt vene korá 'puukoor'.

nühkima : nühkida : nühin '(edasi-tagasi liigutades) hõõruma'
● soome mrd nyhkiä 'tirida, kiskuda; müksata, tõugata'
karjala nühkütteä '(tõmmates) jõnksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et kujunenud nügima tüve segunemisel läänemeresoome-volga tüvega, mille vasted on vadja nühtääg 'rebida, kiskuda', soome nyhtää '(välja) kiskuda, katkuda, kitkuda', Aunuse karjala ńühtie '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', lüüdi ńühťidä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', vepsa ńühťťä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda; närida, näsida', ersa ńevťams 'välja tõmbama, katkuma, kitkuma', mokša ńef́ťǝms '(lõhki) rebima; katkuma, kitkuma' ja mari ńə̑ktaš 'nülgima' (ning mis omakorda võib samuti olla nügima tüve tuletis).

nülgima : nülgida : nülin 'nahka kehalt eraldama, nahka võtma; koorima, nöörima'
● liivi nilgõ 'nülgida'
vadja nültšiä 'nülgida'
soome nylkeä 'nülgida; koorida, nöörida'
isuri nülkiä 'nülgida; koorida, nöörida'
Aunuse karjala ńüľgie 'nülgida; koorida, nöörida'
lüüdi nülgeda, ńülgedä 'nülgida'
vepsa ńüľkťä 'nülgida; koorida; koorida, nöörida'
saami njalgat 'hõõrduda, marraskile minna'
ersa ńeľgems 'ära võtma, riisuma, röövima'
mokša ńeľgəms 'ära võtma, riisuma, röövima; vallutama'
lõunahandi ńĕγətmǝ- 'karva ajama'
Soome-ugri tüvi.

vatkuma : vatkuda : vatkun 'villa semmipuu abil kohevaks tegema'
● soome vatkata 'vahustada; segada; raputada'
Aunuse karjala vatkata 'kloppida; raputada'
ersa vačkams 'kokku laduma, riita laduma, müüri laduma'; vačkoďems 'lööma'
mokša vačkams 'kokku laduma, riita laduma; lööma'; vačkatǝms 'värisema, vabisema'
mari mrd βaćkaltaš 'plaksutama; laksutama'
Läänemeresoome keeltes on tõenäoliselt kokku langenud kaks tüve: läänemeresoome-volga *wačka- ja teisalt uurali *watka-, mille vasted on lõunasaami vuerhkedh 'sarvedelt nahka koorida', ersa vatkams 'koorima; nülgima', mokša vatkams 'koorima; nülgima; rookima', mari βoktaš 'koorima (puukoort)', metsaneenetsi wātāś 'kaselt tohtu koorima'.