[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaarus : kaaruse : kaarust 'neljatahuline värviline nöör pealisriiete ilustamiseks'
← vene gárus 'kaaruslõng, kaarusnöör'; van 'puuvillriide sort'

kablutama1 : kablutada : kablutan mrd 'köietama; pasteldele paelu taha ajama'
Tuletis lõunaeestilisest murdesõnast kabel (: kabla: kapla) 'pael, nöör'. Seda murdesõna on peetud tüve pael variandiks, milles häälikud on kohad vahetanud: reeglipärane lõunaeesti variant oleks *pagel, mida tegelikult ei esine.

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
← alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

köis : köie : köit 'jämedam tugevast tekstiilkiudainest kinnitamis- ja sidumisvahend'
○ kirderanniku köüs, keis, lõunaeesti köüds
● liivi kieuž 'nöör; köis'
vadja tšöüsi '(nooda)köis, -nöör', tšeüttää 'siduda, köita'
soome köysi 'köis; tross'
isuri köüs 'köis'
karjala keüsi 'köis'
Inari saami kievđa 'nooda veoköis'
? udmurdi kal 'nöör; käepide, sang'
? komi ke̮v 'nöör, pael'
? handi kol 'nöör, pael'
? mansi kwāliγ 'nöör, köis'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikuliselt kaheldavad.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
◊ leevenema
? ← alggermaani *χlēwⁱja-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
● liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

lont : londi : lonti van 'köis, nöör; tõrvik; (elevandi, mammuti) pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina'
← alamsaksa lonte, lunte 'süütenöör'
Võib olla segunenud lontima tüvega.

lõõg : lõa : lõõga '(kaheharuline) nöör, kett vms vahend hrl veise kinnitamiseks, kütke'
← alggermaani *lēǥā, *lēǥōn-
vanaülemsaksa lāga 'lõks, püünis, silmus'
vanarootsi lāga '(linnu)pael; lõks, püünis'
● vadja lõõka '(köietus)köis v -kett; (koera) kett'
soome lieka 'köis'
isuri leega 'köis'
Aunuse karjala liegu 'köis, lõõg'
vepsa ľeg 'köidik, lõõg; õngenöör'

nöör : nööri : nööri 'niidist jämedam ja köiest peenem punutud v keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend'
← alamsaksa snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; pael, juuksepael; kalapüügiriist'
Osaliselt võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi snöre 'nöör; pael'. Samatüveline tegusõna nöörima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa snoren 'kinni nöörima, kinni siduma; paeltega kaunistama'. Eesti keelest võib osaliselt olla laenatud vadja šnööri 'nöör, vokinöör'.

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
◊ ohjeldama
? ← alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
● liivi ū’oḑlõz, ū’oļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

pael : paela : paela 'pikk kitsas ribakangas, harvem nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kokkusidumiseks jms'
○ kirderanniku paul
? ← alggermaani *fatla-
● liivi pa’ggõl 'pael jalatsitel, nöör'
vadja pagla 'pael, nöör; köis; traat'
soome paula 'nöör; pael, püünis'
isuri pagla 'võrgu, nooda nöör; kingapael'
Aunuse karjala paglu 'nöör, viisupael; paeluss'
lüüdi pagl 'viisupael'
vepsa pagl 'nöör; viisupael'
Alggermaani *fatla- on oletatav rööpvariant sõnale *fatila-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Fessel 'kütke, ahel', vanaislandi fetill (mitm fatlar) 'side, kanderihm', rootsi mrd fätlar, fäslar (mitm) 'kandeköied, rihmad'. Raskesti hääldatav tl-ühend on laenamisel asendatud kl-ühendiga. Vt ka kablutama1.

penn : penni : penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
○ pend
? ← alamsaksa bent 'nöör, (tünni)vits'
? ← rootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; katusesarikate v laevakaarte paar, ühendav palk jms'
On ka arvatud, et võib olla eestirootsi laen, ← eestirootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval', kuid eesti sõna laia murdeleviku tõttu on see vähem tõenäoline.

pine : pine : pinet mrd 'peenike nöör v kitsas õhuke kiud, mis hoiab koos kaht osa'
Võib olla sama tüvi mis sõnas pinge. Vt ka pinev.

piug : piu : piugu 'nöör v rihm piitsavarre otsas'
● liivi pīu(v)kka 'silmukala', pi'u(v)kki 'nepi liik'
vadja piukkaa, piukkia 'siutsuda, piuksuda'
soome piukkua 'paugatada, paukuda, naksuda; praguneda'
isuri piukkaa 'piiksuda, piuksuda'
karjala piukkoa 'paukuda, paugatada, naksuda'
vepsa piugutada 'sädistada, vidistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas piuksuma. On ka arvatud, et eesti sõna on rootsi laen, ← rootsi mrd pjukko 'kitsas, teravaotsaline'.

poort : poordi : poorti 'nöör, lint v riba hrl rõivaste ääristamiseks, äärispael; veesõiduki külg'; kõnek 'autokasti külg v ots'
○ poord, port
← alamsaksa borde 'pael, äär, serv, ääris, kant', boord, bort 'külg'
← saksa Borte 'poort, ääris, pael', Bord '(laeva)parras'
Laenatud on ka tüve germaani vaste, parras. Esimesest saksa allikast on laenatud porte.

porte : porte : portet kõnek 'nöör, lint v riba hrl rõivaste ääristamiseks, äärispael; autokasti külg v ots'
← saksa Borte 'poort, ääris, pael'
Laenatud on ka tüve germaani vaste, parras. Sama saksa tüvi või tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas poort.

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
? ← alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
● liivi rō’gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.

rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
← balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
● liivi rī’m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'

rumm : rummu : rummu 'ratta tugev keskosa, milles on ava võlli v telje tarvis; peakatte jäigast materjalist torujas kere'; mrd 'voki, piibu jms toru, silinder või jämedam osa'
← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa laen, ← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Alamsaksa allikast on laenatud trumm.

seadma : seada : sean 'kuhugi v mingisse asendisse panema; vajalikku seisu korrastama, korraldama; millekski valmistuma'
● liivi sǟdõ 'palgata; kihla vedada; sobida, paras olla; sünnis olla; ära teha; kõlvata; korraldada'
vadja säätää 'seada, rajada'
soome säätää '(seadusi v määrusi) anda, kehtestada; kindlaks määrata, ette näha; reguleerida, seada', sää 'keere, säie; lõng; kiud'
Aunuse karjala siädeä 'palmida mõrsja juuksed ja panna talle pähe abielunaise peakate; äestada'
lüüdi śiättä 'teha'
vepsa säta 'teha; ehitada'
udmurdi śi 'karv, juus, jõhv'
komi śi 'karv, juus, jõhv; jõhvidest punutud nöör'
handi sew 'palmik'
mansi saγ 'palmik'
ungari sző 'kuduma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka säie, säästma.

selis : selise : selist 'võrgulina ääristav tugev nöör'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Teisalt võib olla laenatud, ← alamsaksa sēl, seil, sīl 'köis, nöör', saksa Seele 'köis, nöör, mis on nelja keermega köie südameks'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja selis 'võrgulina üla- ja allserva kinnitatud nöör'.

sõltus : sõltuse : sõltust 'kinnituspael v -nöör'
◊ sõltuma
Võib olla lühenenud variant sõnast sõlmitus, sõlm. sõltuma on kirjakeelne tuletis.

tihv : tihva : tihva 'kangaspuudel kanga vahelike vahele pandav pulk v liist; vöösuga'
← alggermaani *stifta-
alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
vanaülemsaksa stift, steft 'pulk, tikk, oga, astel, tapp'
saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
● soome tiuhta 'vöösuga; vahelik (kangakudumisel); kanga vahelike vahele pandav pulk'
isuri tiuhta 'kanga vahelike vahele pandav pulk'
Aunuse karjala ťiuhtu 'kanga vahelike vahele pandav nöör või pulk; tapp, mille abil kangast luues moodustub lõimejaotus'
lüüdi ťiuhte͔ 'kanga vahelike vahele pandav nöör'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tihvt.

traat : traadi : traati 'pikk ja peenike (ümmarguse ristlõikega) metalltoode'
○ raad
← alamsaksa drāt 'traat, nöör, niit'
← saksa Draht 'traat'
Eesti keelest on laenatud vadja traatti 'traat'.

treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
○ (t)ring, reng, trink
← alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
← saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'

tripp : tripi : trippi 'riputusvahend (hrl aas riideeseme küljes); kinnitusvahend (hrl riietusesemel)'; mrd 'aknahaak'
○ ripp, trips, rips
← alamsaksa strippe 'köis; aas, tripp (riputamiseks)'
← saksa Strippe 'tripp (sukal); (sidumis)nöör, pael'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tripp 'silmus, aas, narmas'.

trumm : trummi : trummi 'lame sõõrikujuline mittehäälestatav löökpill, mida mängitakse pulkade v sõrmedega pinguldatud nahast v tehiskilest membraanile lüües; truup, sillake'
○ rumm
← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'
Osaliselt (nt murrakutes, kus omastavavorm on trummu) võib tegemist olla rootsi laenuga, ← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'. Rootsi allikast on laenatud rumm.

vall2 : valli : valli 'nöör v tross purje ülestõmbamiseks'
← saksa Fall 'vall, tross purje ülestõmbamiseks'
Osaliselt võib olla rootsi laen, ← rootsi fall 'vall'.

vorukas1 : voruka : vorukat mrd 'nöör; lõng; vemp'
○ verukas, veruk, verusk, vorok
← vene verëvka 'nöör; ohelik; köidik'