[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

vaikne : vaikse : vaikset 'mitte vali, nõrgalt v vähe kuulda olev, tasane'
← alggermaani *waika-
rootsi vek 'painduv, nõtke; nõrk'
saksa weich 'pehme, tüma; õrn, malbe'
● soome vaieta 'vait jääda; vait olla'
isuri vaiketa 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaikkaine 'vaikne'; vaikastuo 'vaikida'
lüüdi vaikkańi 'vaikselt, vait'
vepsa vaikńe 'vaikselt'
Vt ka vait.

vibu : vibu : vibu 'puust loogast ja nöörist relv noolte lennutamiseks; nõtke ritv; poogen; kaevuvinn; vibusae raam'
◊ vibalik, vibama, vibur
● liivi vi’b 'painduv ritv; kaevuvinn'
vadja vipu 'kaevuvinn; hällivibu'
soome vipu 'kang, hoob; püünispaelad, silmus'; mrd vipattaa 'võbiseda; väreleda'
isuri vipu 'voki kõlguti; hällivibu; kaevuvinn'
Aunuse karjala vipu 'kang, hoob; hällivibu; kaevuvinn'
lüüdi bibu 'painduv ritv; hällivibu; kaevuvinn'
vepsa bibu 'kang, hoob'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas viipama. On ka arvatud, et vibama on teine, noorem tüvi, sest see on kitsama levikuga.

võnnu- liitsõnas võnnuvõõras 'võhivõõras'
? ← alggermaani *swenþō
vanasaksi swīđo 'väga'
● vadja võnto- liitsõnas võnto-võõraz 'võhivõõras'
soome vento- liitsõnas ventovieras 'võhivõõras'
isuri vendolain sõnaühendis veeras vendolain 'võhivõõras'
Aunuse karjala vendo- liitsõnas vendovieras 'võhivõõras'
On arvatud, et tüve vasted on ka kirderannikumurrete ventu 'vigurivänt' ja soome vento 'pehme, tüma; nõtke, painduv; laisk'.