[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kihu1 : kihu : kihu 'midagi pisipeent; ivake, natuke'; mrd 'jääkirme; kidur, kasvus kängu jäänud'
● ? soome mrd kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
? karjala kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka kihu3.

kirisema : kiriseda : kirisen 'krigisema; heledat, vibreerivat häält tegema; virisema, irisema, jorisema'
◊ kiratsema
● soome kiristä 'krigiseda, kriuksuda; säriseda; niriseda, nõrguda'
Aunuse karjala kiristä 'vigiseda; kõliseda, kiliseda'
vepsa kirižen (oleviku ains 1P) 'krigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pirisema, sirisema, tirisema, virisema, korisema, kärisema.

nurama : nurada : nuran 'millegi üle rahulolematust v pahameelt avaldama; nurruma, nurruvalt surisema'
◊ nurisema, nuruma
● liivi nurīkšõ 'uriseda, ümiseda'
soome nurista 'nuriseda, toriseda, viriseda'
isuri nurissa 'krigiseda; nuruda'
Aunuse karjala ńuriz-, ńuriž- 'niriseda, nõrguda; pomiseda; nuriseda; koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades narisema, nirisema, norisema, kurisema, lurisema, purisema, surisema, vurama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi noraśni̮ 'kaebama, kurtma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi norr 'urisema; virisema, vinguma'. Vt ka nurjas.

nõrguma : nõrguda : nõrgun 'nire(de)na v tilkadena valguma, immitsema, nirisema'
○ kirderanniku norguma
● ? liivi noŗkõ 'isutult süüa, näkitseda'
vadja nõrkata, nõrkõta 'nõristada, vähehaaval valada'
soome norkko 'urb'; mrd norko(nen) 'okaspuu kasv'
Aunuse karjala ńorkku- 'tilkuda, voolata'
vepsa ńorke͔ita 'kiiresti lüpsta'
ersa nuŕgems 'voolama, valguma; rippuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Esitatud liivi vastet on teisalt peetud norima vasteks. Vt ka norg.

nõrisema : nõriseda : nõrisen 'nirisema, valguma'
◊ nõre
● liivi no’rrõ '(välja) nõrguda'
vadja nõrisa 'niriseda'
soome norua 'valguda, nõrguda, niriseda'
isuri noru 'renn'; norissa 'voolata, valguda, niriseda'
Aunuse karjala ńorišta, (š)ńorista 'valguda, niriseda; vuliseda; lirtsuda'
saami njoarrat 'valada (nt kohvi); niriseda, valguda; veest jääle v kaldale tulla (eriti veelindude kohta); koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi.

pihkama : pihata : pihkan '(vedelikku, gaasi) läbi laskma, lekkima'
● soome mrd pihkua 'imbuda, immitseda; nõrguda'
Võib olla tuletis tüvest pihk1. On ka arvatud, et võib olla moodustunud sõnade tihkuma ja pihk1 segunemisel.

porsuma : porsuda : porsun 'paisuma, tursuma, kohevile tõusma'; 'keemiliselt murenema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome pursua 'esile tungida; paisuda; välja nõrguda, niriseda; tulvata', isuri pursuttaa 'riideid pesta', karjala pursuo 'voolata, pladistada; poriseda, iriseda; tihkuda, turtsuda', lüüdi burzahtazou (oleviku ains 3P) 'pritsib', vepsa pursta 'nuusata; (täis, märjaks) pritsida'.

tihkuma : tihkuda : tihun 'nuttu kiskuma, vähehaaval, nuuksudes nutma; nuuksuma; udutama, tibutama'
● soome tihkua 'imbuda, immitseda; nõrguda'
isuri ťihkua 'tasakesi sadada, tibutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt pihu, samuti Aunuse karjala čihkua 'ähkida, ohkida; itsitada; turtsuda; virelda, vaevaliselt toimetada; hingitsedes põleda' ja vepsa čihkta 'ähkida, ohkida, oiata; kõhistada (tedrekuke kohta)'. Vt ka pihkama.

tirisema : tiriseda : tirisen 'heledakõlalist pidevalt vibreerivat heli kuuldavale tooma; virisema, irisema'
◊ tire
● vadja tiriss 'niriseda, vuliseda'
soome tiristä 'niriseda, nõrguda; voolata; säriseda; nuriseda, viriseda, hädaldada'
isuri tirissä 'niriseda, nõrguda'
Aunuse karjala tiristä 'niriseda, nõrguda; krigiseda, kriuksuda; kõliseda, kiliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirk2, tirt, tirts, kirisema, nirisema, pirisema, sirisema. Vt ka tiri-.

tursuma : tursuda : tursun 'vedeliku kogunemise tagajärjel paisuma, paistetama; vedeliku v niiskuse imendumise tõttu paisuma, porsuma'
● vadja turzottunnu 'tursunud, paistetanud'
soome tursuta, tursua 'välja nõrguda, niriseda, välja voolata, üle keeda'
Aunuse karjala turzot- 'paisuda, kerkida (nt leiva kohta)'
vepsa turzotada '(üles) paistetada, tursuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka turske ja turtsuma.