[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
? ← alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
● liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋ_oko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

nõmm : nõmme : nõmme 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; seal kasvav mets, palu'; mrd 'kanarbik'
○ kirderanniku numm(e), nommi
● liivi num 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; kanarbik'
vadja nõmmi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala'
soome nummi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; palu'
? handi num 'ülemine, kõrgem, taevane'
? mansi numi 'ülal olev'
? neenetsi num 'taevas; ilm; jumal'
? nganassaani nūm '(lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada'
? sölkupi nom 'taevas; jumal'
? kamassi num, nom 'taevas; ilm; jumal'
? matori num 'taevas; jumal'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri nommi 'nõmm'.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
? ← balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
● vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.