[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kallas : kalda : kallast 'veekoguäärne maismaariba; maa (vastandatuna merelolekule); mäe, künka vms nõlv'; mrd 'kallakas, veerjas, libajas'
◊ kaldu, kallal
← alggermaani *χalþa-z
vanaislandi hallr 'nõlv(ak), kallak, mäekülg; viltune, kaldus'
● vadja kallas 'kallas, rand; mägi, mäeveerg'
soome kallas 'kallas, kaldajärsak, perv'
isuri kallas 'järsak, nõlvak'
lüüdi kautoi 'kaldu, viltu'
? vepsa kaľťľi 'kaudu, mööda, piki'
Laenatud on ka teine laenuallika tüve tuletis, kallama.

laine : laine : lainet 'ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine'
← alggermaani *χlaini-z, *χlainō
norra lein 'nõlv(ak), kallak'
islandi hlein 'lame kalju, nõlv(ak)'
gooti hlains, hlain 'küngas, kink'
● liivi lain 'laine'
vadja lainõ 'laine; loog'
soome laine 'laine'
isuri laine 'laine; heinakaar'
Aunuse karjala laineh 'vall, kuiva heina kaar, loog'
lüüdi laińiž 'laine; heinakaar'
vepsa laińiž, laineh 'laine; heinakaar'

org : oru : orgu 'piklik nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud'
● vadja orko 'org; madalal alal paiknevad vadja külad ja nende ümbruskond, eeskätt Matti küla kant; mäeveer, nõlvak'
soome mrd orko 'märg nõgu, kitsas org; urg'
isuri Orgo (kohanimi)
karjala orko 'vesine nõgu, kus kasvavad kuused; kuru'
lüüdi org 'org, nõgu, metsane madal vesine koht'
vepsa org 'madal ala, nõgu, jäärak'
lõunasaami åarka 'metsane org'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka urg.

pank : panga : panka 'järsk paekallas; suur tihke tükk mingit ainet, rahn, kamakas, kamp'
← rootsi bank 'leetseljak; seljak, nõlvak; pilverüngas'
Mõjutanud on ka eestirootsi murded, vrd eestirootsi baŋk 'vall maapinnal või rannal, kõvaks muutunud muld'. On ka arvatud, et võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa bank 'leetseljak, liivaseljak'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pank 'järsk pankrannik Saaremaal ja Muhus'.

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
○ rink, rönk
◊ rüngas
← rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
← alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.

veer1 : veere : veert 'serv, äär'
◊ veer2, veerema
● liivi vīerõ 'veeretada; poegida'
vadja veeri 'äär, serv, veer; külg, pool'; veerrä 'veereda, veerelda; loojuda'; veero 'ratas; äär, serv; nõlvak, voor'
soome vieri 'äär, serv'; vieressä 'kõrval; ääres'; vieriä, vierrä 'veereda; tuhmuda'; mrd vieru 'mäenõlv; kaldus'
isuri veeres 'ääres'; veerrä 'veereda; tuhmuda'; veeru 'nõlvak'
Aunuse karjala viertä 'pikali heita; veereda; närtsida; luituda'; vieruisa 'kaldus'; vieres 'ääres'
lüüdi vierdä 'pikali heita; veereda'; vieru 'rull'
vepsa -veŕ 'äär, serv' liitsõnades; verhe, veres 'äärde, ääres'; verda 'langeda, ümber kukkuda, pikali heita; tuhmuda, luituda'
saami fierrat 'veereda, keerelda; ümber minna'
Lule saami vierra 'küngas, mäeseljak'
ersa veŕ- 'üla-, üleval'
mokša väŕ- 'üla-, üleval'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa viŕ 'mets'. Vt ka võõras.