[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ask : asa : aska 'nõidus, lumm'; mrd 'nõid'
On oletatud, et tüve vaste on mokša aksǝms 'ära needma, sajatama; ära nõiduma v võluma, lummama', eeldusel, et eesti keeles on häälikud kohad vahetanud.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
◊ kabe1
← alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
● soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

lapi : lapi : lapit 'saami'
? ← soome Lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane'; mrd 'nõid'
On arvatud, et soome tüvi on laenatud, ← rootsi lapp 'saam', vanarootsi lapper 'saam'. Teisalt võib olla sama tüvi mis sõnas lape, mille vanem tähendus oleks 'kõrvaline koht, kolgas'. Seda oletust toetavad arvukad Lapi- kohanimed, millel ei ole tingimata seost saamidega (varasem saami asustus on olnud siiski lõunapoolsem kui praegu). Nii oleks tähendus arenenud 'kõrvaline koht' > 'kõrvalise v põhjapoolse ala elanik' > 'saam'. Sel juhul on rootsi lapp laenatud soome keelest. Vt ka saam.

marakratt : marakrati : marakratti kõnek '(vallatu) põngerjas, rüblik, põnn'
○ maragant
? ← rootsi markatta 'merikass, (rohe)pärdik'; kõnek 'tulehark, nõid', mrd marakatto, marakattu 'merikass, (rohe)pärdik'
Eesti keeles on võinud sõna lõpuosa muutuda rahvaetümoloogilisel seostamisel tüvega kratt. Laenatud on ka sõna alamsaksa või saksa vaste, määr-3.

nõid : nõia : nõida 'üleloomulikku maailma ja inimest teatud vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, šamaan'
○ kirderanniku noid(a)
● vadja nõita 'nõid; nõidus, nõidumine'
soome noita 'nõid'
isuri noida 'nõid'
karjala noita 'nõid'
lüüdi noide͔ 'nõid'
vepsa noid 'nõid'
saami noaidi 'nõid'
mansi ńājt, ńājt-χum 'šamaan, nõid'
Soome-ugri tüvi.

puuslik : puusliku : puuslikku '(eba)jumalakuju; jumaldatu, iidol, ebajumal'
On arvatud, et tuletatud lõunaeesti murdesõnast poostel 'nõid; kuri, halb inimene', puus(t)li 'pühapilt, jumalakuju, kaitsevaim', ← alamsaksa apostel 'apostel' või ← saksa Apostel 'apostel'. Teise seisukoha järgi võib olla laenatud vene keelest, ← vene apóstol 'apostel'. On ka arvatud, et laenuallikas võib olla ← vene posól 'saadik, läkitatu' või ← vene bóžij lik 'jumalanägu, -kuju'. Murretes on tüvi levinud Kagu-Eestis, seepärast on vene keelest laenamist peetud tõenäolisemaks.

sorts : sortsi : sortsi '(pahatahtlik) nõid'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sorama, sortsama. Varem on arvatud, et tegemist on laenuga, ← ladina sors 'liisk, loos; oraakel; osa, saatus' või ← vene čërt 'kurat, saatan'.

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
● vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

võlu : võlu : võlu 'veetlus, hurm; nõidus'
○ lõunaeesti võhl(u) 'kade, tige, halb inimene'
← vanavene vŭlhvŭ 'nõid; ennustaja'
● liivi võl 'nõid, võlur'; võllõ 'võluda; lehmadelt piima varastada'
soome velho 'nõid, võlur; šamaan'
karjala velho 'nõid'
vepsa van volh 'nõid'
Vt ka võhr.