[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

järama : järada : järan '(tugevasti, jõuliselt) närima'
● soome mrd järittää 'järada, närida'
Aunuse karjala järittiä 'raiuda; hakkida; tükeldada'
lüüdi ďärittada 'peeneks hakkida'
vepsa järitada 'peeneks hakkida, tükeldada'
? ersa jarsams 'sööma'
? mokša jarχcams 'sööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva tüvi võib olla rööpselt kujunenud. Lähedane tüvi on nt sõnades jürama ja närima.

kaluma : kaluda : kalun 'nahka siledaks kaapima'
← alggermaani *klawan-
vanaislandi klá 'hõõruma, kratsima'
rootsi klå van 'sügama, kratsima'
● vadja kaluta 'närida, järada'
soome kaluta 'närida, järada'; mrd 'hõõruda; noomida, tänitada'; kalvaa 'närida, järada; hõõruda; vaevata'
Aunuse karjala kaluta 'närida, järada'
Läänemeresoome keeltes on laenatud tüves kõigepealt häälikud kohad vahetanud (niisugust vanemat tüvekuju esindab soome kalvaa), hiljem on tüvi veelgi lihtsustunud (> kalu-).

muljuma : muljuda : muljun 'tugevasti vajutama, suruma, pigistama'
◊ mulje
● liivi muļļõ, mu’ļļõ 'suus ringi pöörata, närida'
vadja muljua 'muljuda, suruda'
soome mrd muljata 'pahupidi pöörata, segi ajada', muljahtaa 'pahupidi pöörduda (silmadest); libiseda'
saami molljut 'liigutada (veepinna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletise mulje tähendust on tõenäoliselt mõjutanud saksa keel, vrd saksa Eindruck 'mulje; jälg', eindrücken '(sisse) vajutama; purustama, sisse muljuma'.

mäletsema : mäletseda : mäletsen '(liitmaoga sõraliste kohta:) söömisel vaid osaliselt peenestatud ja vatsast suhu tagasi liikuvat toitu teistkordselt, põhjalikult mäludes peenestama'
◊ mäluma
● liivi me’rdõ 'mäletseda'
vadja märestiä, märehtää 'mäletseda'
soome märehtiä 'mäletseda'
isuri märehtiä 'mäletseda'
Aunuse karjala märehťie 'närida, mäluda, mäletseda; süüa, õgida'
lüüdi märehťidä 'mäletseda'
vepsa märe͔hťida 'mäletseda'
lõunasaami meerehtidh 'mäletseda'
? udmurdi ǯomeśti̮ni̮ 'mäletsema'
? komi re̮miʒ́ti̮ni̮ 'mäletsema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. Udmurdi ja komi vasted eeldavad, et nendes keeltes on häälikud kohad vahetanud, *mᴈr- > *rᴈm- või on läänemeresoome ja saami keeltes häälikud kohad vahetanud.

nälpama : nälbata : nälpan 'limpsama; limpsates ahmama'; mrd 'näppama, napsama'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mis murdesõnas nälv 'ila' ja mille vasted on soome mrd nälvä 'lima', isuri nälviä 'pilgata, mõnitada; napsida huultega', lüüdi ńälme͕ 'hallitus veepinnal' ja vepsa ńämľotada, ńäľmotada 'närida, mäluda; mäletseda' ning võib-olla ka saami njálbmi 'suu', mari jə̑lme 'keel', ungari nyelv 'keel', mansi ńēlǝm 'keel' ja handi ńälǝm 'keel'. Lähedane tüvi on nt sõnades nälpsama, nilpama, nilbe, nolpsama. Vt ka nälkjas.

närima : närida : närin 'korduvalt hammustades millegi küljest osakesi eraldama, neid hammaste abil peenestama'
● vadja näriä 'närida; ära v katki hammustada'
soome mrd näriä 'närida, järada; nüsida'
isuri närriiä 'närida, järada; sõimata, haukuda'
Aunuse karjala närištä 'kriuksuda, kägiseda; viriseda, näägutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas järama.

nühkima : nühkida : nühin '(edasi-tagasi liigutades) hõõruma'
● soome mrd nyhkiä 'tirida, kiskuda; müksata, tõugata'
karjala nühkütteä '(tõmmates) jõnksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et kujunenud nügima tüve segunemisel läänemeresoome-volga tüvega, mille vasted on vadja nühtääg 'rebida, kiskuda', soome nyhtää '(välja) kiskuda, katkuda, kitkuda', Aunuse karjala ńühtie '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', lüüdi ńühťidä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', vepsa ńühťťä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda; närida, näsida', ersa ńevťams 'välja tõmbama, katkuma, kitkuma', mokša ńef́ťǝms '(lõhki) rebima; katkuma, kitkuma' ja mari ńə̑ktaš 'nülgima' (ning mis omakorda võib samuti olla nügima tüve tuletis).

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
◊ purd, pure, puri-2, puru1
● liivi pu’rrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

salvama : salvata : salvan 'hammustama; nõelama, pistma; järsku torkavalt, teravas toonis midagi ütlema'; mrd 'palkseina ehitama'
◊ salv1
● Salatsi liivi sall 'hammustada, salvata, närida'
vadja salvaa, salvoa '(palkmaja) raiuda, ehitada; (kaevurakkeid) tahuda, raiuda', salvo '(veel sarikateta) palkehitis; raie- e palgikord (palkehitises); ristnurk; kaevusalv, vilja-, kartulisalv'
soome salvaa 'palkmaja raiuda, ehitada; kohitseda'
isuri salvoa 'palkmaja raiuda, ehitada'
Aunuse karjala salvua 'raiuda, ehitada', salvo 'puitkere, puust rakked'
lüüdi salvada, sauvada 'palkmaja raiuda, ehitada; kohitseda'
vepsa souda 'üles raiuda, palkidest ehitada', souvatada 'kohitseda'
lõunasaami suolvedh 'hammustada'
Läänemeresoome-saami tüvi.