[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kantsik : kantsiku : kantsikut 'lühike naharibadest punutud piits'
○ kantsikas, kansik, kandsak
← vene mrd kančúk, kánčik 'kantsik, nuut'

kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
● soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.

nuut1 : nuudi : nuuti 'lühikese varrega (punutud) piits'
← vene knut '(ratsa)piits, nuut, kantsik'
← saksa Knute 'nuut'
Sõna võib olla laenatud eri murretesse eri allikatest. Saksa sõna on vene keelest laenatud. Samatüveline tegusõna nuutima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa knuten 'nuutima'.

nuut2 : nuudi : nuuti 'soon, õnar'
○ noot-
← saksa Nut, Nute 'soon, uure, õnar'

piits : piitsa : piitsa 'kepikujulisest varrest ja selle külge kinnitatud nöörist v rihmast koosnev löögiriist (hrl looma) sundimiseks, ergutamiseks'
? ← vanavene bičĭ 'piits'
vene bič 'piits, nuut'
Võib olla vanavene või noorem, vene laen. Vähem tõenäoliseks on peetud laenamist alamsaksa keelest, ← alamsaksa pietske 'piits'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīts 'piits'.

plett2 : pleti : pletti 'piits, nuut'
← vene plet’ 'rihmpiits, nuut'

roosk : roosa : rooska 'piits, kantsik, nuut'
← vene rózga 'vits, roosk; (hrl mitm) vitsahoobid, peks, ihunuhtlus'
Häälikulistel põhjustel on laenamist vene keelest ka kaheldavaks peetud. Erandlik häälikuline kuju võib olla tekkinud segunemisel mõne teise tüvega, nt rood1.