[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

nooskama : noosata : nooskan 'nohinal, pahinal läbi nina (välja) hingama, norskama'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nuuskama ja norskama.

nuhkima : nuhkida : nuhin 'nuusutama, nuuskima, lõhna ajades otsima; (salaja sorides, uurides) otsima; salaja jälgima, luurama'
◊ nuhutama
● soome nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
isuri nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
Aunuse karjala ńuuhkie 'nuuskida, nuusutada; haista'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et vene laen, ← vene njúhat’ 'nuusutama; nuuskima, salaja otsima v luurama', teisalt, et germaani laen, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vaste on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima'. (Sama germaani laenuallikat on oletatud nuuskama puhul.) Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuhutama on tuletatud tüve nõrgast astmest.

nuuskama : nuusata : nuuskan 'tugeva tõukega õhku läbi nina välja surudes ninna kogunenud lima eemaldama; ninatubakat ninasse tõmbama; põleva peeru v tahi söestunud osa ära murdma'
◊ nuuskima, nuusutama
● liivi nūškõ 'nuusutada, haista; nina nuusata; peeru otsast sütt murda'
vadja nuuzgata 'nina nuusata; ninatubakat nuusata; peeru otsast sütt murda; nuusutada'
soome nuuskata 'ninatubakat nuusata, ninna tõmmata'
isuri nuuskia 'nuuskida, välja uurida'
Aunuse karjala ńuuskata 'häälekalt ninaga õhku vedada; ninatubakat nuusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nooskama ja pruuskama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami noskit 'uriseda, uratada', ersa noskoms, noskams 'nohisema'. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vasted on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima' (sama laenuallikat on oletatud nuhkima puhul). Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuusutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

nuuskima : nuuskida : nuusin 'korduvalt nuusutama; lõhna ajades otsima; nuhkima' nuuskama

nuusutama : nuusutada : nuusutan '(hrl katkendlike tõmmetena) nina kaudu sisse hingates lõhna aistima, lõhna olemasolu v selle laadi määrata püüdma' nuuskama

pruuskama : pruusata : pruuskan 'puristama'
● vadja pruuzgata 'pritsida, piserdada; (suuga) pritsida, puristada; nina nuusata'
isuri pruuzada 'pihustada, pritsida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla purskama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnas nuuskama.