[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

itkema : itkeda : itken 'nutma; itku laulma, taga nutma'
○ lõunaeesti ikma
● liivi itkõ 'nutta', itkimi 'nutt'
vadja itkõa 'nutta; itkeda'
soome itkeä 'nutta; leinata; kurta'; itku 'nutt'
isuri itkiä 'nutta; itkeda'; itku 'nutt'
Aunuse karjala itkie 'nutta'; itku 'nutt'
lüüdi iťkedä 'nutta; itkeda'; itk 'itk; nutt'
vepsa itktä 'nutta'; itk 'nutt'
Läänemeresoome tüvi.

luilutama : luilutada : luilutan 'tasa vaikselt laulma, laulvalt häälitsema'
● karjala luilettoa 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huilutama, huilgama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja loilotus 'itk, itkulaul', soome loilottaa 'huilata, hõilata, rõkata', Aunuse karjala loilottua 'valjusti rääkida'.

möla : möla : möla 'rohkesõnaline, kuid sisutu jutt, loba'
◊ mölisema
● vadja mölisä 'möliseda, joriseda, (häälekalt) nutta; lobiseda, ladrata'
soome möly 'möirgamine, röökimine, kisa-kära'
isuri mölissä 'kisada, lärmata; möirata'
Aunuse karjala möľäittiä, mölöstiä 'kisada'
lüüdi mölö 'nutja'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, möga, mörisema.

nutma : nutta : nutan 'tugeva meeleliigutuse v valu pärast pisaraid valama; hädaldama, kurtma, halisema'
● liivi nuttõ 'kutsuda, hüüda; haukuda'
? soome van srmt nutata 'nuriseda, toriseda'
lüüdi nutta 'haukuda'
vepsa nutta 'haukuda; huigata (öökulli kohta); sõimata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lüüdi vaste võib olla vepsa keelest laenatud.

pajatama : pajatada : pajatan 'rääkima, jutustama, vestma'
← vanavene bajati 'rääkima; loitsima'
vene bájat’ 'rääkima'
● vadja pajattaa 'rääkida, jutustada, (peast) lugeda'
soome pajattaa 'pajatada, vadrata, jahvatada'
Aunuse karjala pajattua 'laulda; kiriklikku matusetalitust pidada; töinata, kibedalt nutta'
lüüdi pajattada '(vaimulikke laule) laulda'
vepsa pajatada 'laulda'
Vanavene või vene laen. Läänemeresoome vastete tähendus 'laulma' võib olla tekkinud teise vene sõna mõjul, vene pet’ (oleviku ains 1P pojú) 'laulma' .

pats2 : patsu : patsu 'kerge pehme löök; sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli'
● liivi paţš 'löök, plaks'
vadja patsahtaa 'patsatada, platsatada'
soome van srmt patsata 'patsuda, ragiseda'
isuri patsahuttaa 'lüüa'
karjala patšissa, patšata 'paukuda, krigiseda, robiseda; kiiresti rääkida, nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, potsama, patakas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi båts 'kukkuma'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa Patsch 'plaks, laks, mats'.

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.

uluma : uluda : ulun 'valju ühetoonilist häält pikalt ja venivalt kuuldavale tooma'
◊ ulguma
● liivi u’llõ 'ulguda'
vadja ulvoa 'ulguda; valjult nutta'
soome ulvoa 'ulguda; kiunuda, vinguda'
isuri ulvoa 'ulguda; valjult nutta'
Aunuse karjala ulvuo 'ulguda; valjult nutta'
lüüdi ulvada 'ulguda'
saami holvut 'ulguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen. Tüve vaste võib olla ka vepsa ulaita 'ulguda'.

värisema : väriseda : värisen 'tahtmatult kiiresti ja väikese amplituudiga siia-sinna võnkeid tegema; vappuma, vibreerima'
● liivi ve’ržõ 'väriseda'
vadja värisä 'väriseda'
soome väristä 'väriseda, vabiseda; judiseda, lõdiseda'
isuri värissä 'väriseda, vabiseda'
Aunuse karjala värištä 'toriseda'
vepsa värišta 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lärisema, särisema ja tärisema.