[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

itkema : itkeda : itken 'nutma; itku laulma, taga nutma'
lõunaeesti ikma
liivi itkõ 'nutta', itkimi 'nutt'
vadja itkõa 'nutta; itkeda'
soome itkeä 'nutta; leinata; kurta'; itku 'nutt'
isuri itkiä 'nutta; itkeda'; itku 'nutt'
Aunuse karjala itkie 'nutta'; itku 'nutt'
lüüdi iťkedä 'nutta; itkeda'; itk 'itk; nutt'
vepsa itktä 'nutta'; itk 'nutt'
Läänemeresoome tüvi.

kisa2 : kisa : kisa 'karjumine, nutt vm vali häälitsemine'
● ? liivi kizā 'kära, mürgel, lärm'
soome kisa 'võistlus; mäng; tants, lust'; mrd 'kaklus, maadlus'
isuri kisaella 'vallatleda'
Aunuse karjala kiža 'mäng, lust; (mitm) rahvapidu'
lüüdi kižata 'mängida'
? handi kä̆s-, kăs- 'võistlema, võidu jooksma v sõitma v sõudma'
? mansi kās- 'võistlema', kās 'mäng; rõõm, lust'
? ungari küzd 'võitlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri kisa 'kisa'.

kukal : kukla : kukalt 'inimese v looma pea tagaosa'
vadja kukkula 'pealagi'
soome mrd kukku 'tipp; kuhi', kukkula 'küngas, kõrgendik'
isuri kukkula, kukkura 'küngas, kõrgendik'
Aunuse karjala kukkuri 'küngas; kuhi; tipp'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2. On oletatud, et sama tüvi on ka sõnades kukkur ja kupar. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kukurs 'küür' .

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

kukkur : kukru : kukrut 'rahakott, kotike rahaga'
alggermaani *kukara-z
alamsaksa koker 'nooletupp'
hollandi koker 'nooletupp'
saksa Köcher 'nooletupp'
● ? liivi kukkõrz 'kupar'
soome kukkaro 'kukkur, rahakott'
isuri kukkoro 'kukkur, rahakott'
Aunuse karjala kukkaro 'kukkur, rahakott'
lüüdi kukkar 'kukkur, rahakott'
vepsa kukor 'kukkur, rahakott'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks tüvest, mis on murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2, kuid tähenduserinevuse tõttu on see väheusutav.

kupar : kupra : kupart 'ühe- v mitmepesaline valmimisel pakatav hulgaseemneline kuivvili'
On arvatud, et tuletis sõnast kupp1. Võib olla ka häälikute eristumisel tekkinud variant murdesõnast kugar, kukar, mille vaste on liivi kukkõrz, kukār 'kupar'. Veel on oletatud, et sõnas on variant murdetüvest kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2.

nudi : nudi : nudi 'ilma väljaulatuvate osadeta, tömbiks, ümaraks kärbitud; sile, paljas'
soome nuti 'nudi, sarvedeta'; mrd 'kiilas(pea)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt nutt.

nutikas : nutika : nutikat 'nupukas, taibukas, arukas' nutt

nuts : nutsu : nutsu 'väike kokkukägardatud mütsak'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt nutt.

nutt : nuti : nutti 'nupjas v kerajas kobarõisik, mille laienenud põhjale kinnitub hulk raotuid v väga lühiraolisi õisi; nupjas v tutjas moodustis; tipmine osa, (järelejäänud) ots'; kõnek 'taip'
nutikas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt nudi ja nuts.

pirr : pirri : pirri kõnek 'pirin, nutt' pirisema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur