[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keder : kedra : ketra 'ketas, ratas (eriti ketramisvahendi osana, põlve osana); pottsepa keerlev töölauake'
○ kirderanniku ketra, keträ
◊ ketrama
← algindoiraani *ket^stro-, *kēt^stro-
vanaindia cattra-m, cāttra-m 'värten'
● liivi kie’ddõr 'kedervars', kie’ddõrtõ, kie’drõ 'kedervarrega kedrata'
vadja tšedrä liitsõnades tšedrälauta 'kedervars', tšedräppuu 'kedervars', tšedräluu 'pahkluu; randmeliiges', tšedrätä 'kedrata'
soome kehrä, mrd keträ 'kedervarre või voki ratas; ketas, ratas; rull; sõõr', kehrätä, mrd keträtä 'kedrata; nurruda'
isuri kezrä, kedrä liitsõnades kezräpuu, kedräppu 'kedervars', kedräzluu 'pahkluu', kezrädä, kedrädä 'kedrata; valetada, petta; nurruda'
Aunuse karjala kezrü 'ketas, ratas (eriti kedervarrel); suusakepi rõngas'; kezrätä 'kedrata; petta'
lüüdi kezr 'kedervarre ratas', kezrätä 'kedrata'
vepsa kezr 'ratas', keze͔rta 'kedrata'
saami gearsi 'ketas, ratas (ka kedervarrel); seakärss; ümmarguseks kulunud sõuderidva ots'
ersa šťeŕe 'kedervars', šťeŕďems 'ketrama'
mokša kšťiŕ 'kedervars', kšťiŕďəms 'ketrama; punuma'
Tõenäoliselt on tüvi pisut vanemgi, eelindoiraani laen. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķeda, ķedra 'kedervars'.

nurruma : nurruda : nurrun '(kassi kohta:) ketravalt häälitsema'
← saksa schnurren 'vurisema; nurru lööma'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi.

urisema : uriseda : urisen 'jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält kuuldavale tooma'
◊ urama, urrama
● liivi uŗīkšõ 'uriseda'
vadja urisa 'uriseda; nurruda; koriseda; krooksuda; kräunuda; kriuksuda'
soome urista 'uriseda; toriseda, iriseda, nuriseda'
isuri urissa 'nurruda'
Aunuse karjala urišta 'uriseda; koriseda'
lüüdi urišta 'uriseda'
vepsa uraita 'uriseda'
? ersa urnoms 'ulguma; hüüdma'
? mokša urnams 'ulguma; hüüdma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või meresoome-mordva tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, õrisema, örisema ja ürisema.

ürisema : üriseda : ürisen 'urisema, jõrisema'
○ lõunaeesti hürisemä, hürrämä
◊ üratama
● soome hyristä 'vuriseda; ümiseda; nurruda'
Aunuse karjala hürištä 'vuriseda; sumiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, müra, urisema, õrisema, örisema ja ümisema.