[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

pura : pura : pura 'jääpurikas; sellekujuline asi'
purakas, purask, purikas
indoeuroopa *bhr̥(H)-
vanaülemsaksa bora 'puur'
vanainglise bor 'puur'
vanaislandi borr 'puur'
liivi purāz 'peitel'
vadja purikka '(jää)purikas'
soome mrd pura 'peitel; naaskel; oga, pulk'
isuri pura 'puur'
Aunuse karjala puras 'tuur, jääraiumisriist'
lüüdi puraz 'jääraiumisriist'
vepsa puraz 'jääraiumisriist; jääpurikas'
? saami borri 'kant, serv, nurk; küngas'
? udmurdi pi̮r 'läbi', mrd pi̮rćet 'keeratav nupp; oherdi'
? komi pi̮r 'läbi', pi̮r-ńol 'puur'
handi pӑr 'puur, oherdi, naaskel'
lõunamansi porē̮ 'naaskel'
ungari fúr 'puurima'
neenetsi pǝre 'käämer, oherdi; puur'
sölkupi pur 'käämer, oherdi; puur'
kamassi pariŋ 'käämer, oherdi; puur'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi porak 'miski suur' (← purakas).

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
randal
balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

särme : särme : särmet 'peerulõmmust raiutud peenem halg'
soome särmä 'kant, serv; nurk'
vepsa särm 'raagnaha riba; nahkvöö'
Läänemeresoome tüvi.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
?balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur