[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hammas : hamba : hammast 'luumoodustis inimese v looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks'
← balti
leedu žambas 'terav serv või nurk'; žambis 'puuader'
läti zobs 'hammas'
● liivi āmbaz 'hammas'
vadja ammas 'hammas; konks, pulk; sälk, täke'
soome hammas 'hammas'
isuri hammas 'hammas; sälk, täke'
Aunuse karjala hammas 'hammas; pulk'
lüüdi hambaz 'hammas; pulk'
vepsa hambaz 'hammas; pulk, pii; täke, sälk'
Vt ka pii.

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
← alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
● liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kant : kandi : kanti 'kahe nurgi asetseva pinna ühinemisserv, tahk, külg; (teisest materjalist) ääris; ümbruskond, piirkond'; mrd 'tükk, kamakas; kärjekann'
← alamsaksa kant(e) 'nurk, äär, serv'
Hiljem võib tähendust olla mõjutanud ka saksa Kante 'serv, äär; ääris, veeris; paikkond'.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

kolgas : kolka : kolgast 'kõrvaline maanurk'
● liivi Kūolka 'Kolka (kohanimi)'
vadja kolkka 'nurk'
soome kolkka 'nurk, kolgas, sopp'
isuri kolkka 'nurk'
karjala kolkka 'nurk, kolgas, sopp'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa kolka 'tuust, salk; salu'.

kook2 : koogu : kooku 'puu, millel on konks otsas; konks'
◊ kookama
← alggermaani *χōka-
rootsi mrd hōk 'nurk, nukk'
inglise hook 'konks'
● liivi kūok 'konks'
vadja kookka '(kartuli)konks'
soome kuokka 'maakirves, kõblas'
isuri kookka '(kartuli)konks'
Aunuse karjala kuokku 'kõblas'
lüüdi kuok 'kõblas'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi kukč́o, kokan 'kõblas' ja komi kokan 'kõblas'.

kulm : kulmu : kulmu 'tihe karvatriip silmakoopa kohal otsmiku alumisel serval'
● liivi gūlma 'kulm'
vadja kulma 'kulm; silmalaug'; kulmo 'kulm'
soome kulma 'kulm; nurk, nukk'
isuri kulma 'kulm'
Aunuse karjala kulmu 'kulm; nurk'
lüüdi kulm 'kulm'
vepsa kulm 'kulm'
handi χuľəm 'kulm'
Soome-ugri tüvi.

kurm : kurmu : kurmu mrd 'sopp, nurk; maakitsus'
● ? soome van kurma, kuurma 'märge, sälk, täke'

lõppema : lõppeda : lõpen ~ lõppen 'viimase osani, piirini jõudma; otsa saama; surema'
● liivi lop 'suus hammaste ja põse vahel olev ruum; merelaht', loppõ 'lõppeda'
vadja lõppu 'lõpp', lõppua 'lõppeda; surra'
soome loppi 'sopp, nurk; süvend', loppua 'lõppeda'
isuri loppea 'lõppeda', loppu 'lõpp'
Aunuse karjala loppu 'lõpp; koonal', loppie 'lõpetada'
lüüdi loppida 'lõpetada; hävitada', lopp 'lõpp; koonal'
vepsa lopťä 'lõpetada', lop 'lõpp'
Läänemeresoome tüvi. Isuri loppea võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka lõpus.

lõugas : lõuka : lõugast 'koldeesine istemüür v -kivi; kolle, lee'; mrd 'väike laht, lahesopp, -käär'
● ? liivi lōkandõks 'jääauk'
soome loukko 'nurk, sopp; urgas; koobas'
Aunuse karjala loukko 'auk, ava; haav'
lüüdi louk 'auk; nurk, sopp'
Läänemeresoome tüvi. Sageli on arvatud, et tüve vasted on ka mari luk 'nurk, sopp, käänd' ja ungari lyuk 'auk, õõnsus, urg'.

manner : mandri : mandrit 'suur terviklik maismaaosa, mida ümbritsevad ookeanid ja mered; mannermaa (vastandina saarele)'
● soome manner 'manner; maismaa'
isuri mantere 'mannermaa'
Aunuse karjala manner 'mannermaa'
lüüdi mander 'maa, mis teatava aja järel jagati uuesti talupoegade vahel'
? udmurdi mudor 'müütiline olend, kes ohverdati suvekojas; ohvrikoja püha nurk'
? komi van srmt mudör 'alus, maja vundament'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Kirjakeelde on tüvi laenatud 19. sajandi lõpus murrete toel soome keelest. Vt ka maasikas, matma.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nukk1 : nuka : nukka 'nurk'
◊ nukk2
? ← alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)'
? ← rootsi nock 'raaots; katusehari'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida alamsaksa ja rootsi sõna on mõjutanud ning mille vasted on liivi nukā '(leiva)tükk, kamakas', vadja nukka 'ots; neem; mäenukk, küngas; nõlv', soome mrd nukka 'ots, tipp' ja isuri nukka 'ots; nurk; nõlv; abajas'. Need läänemeresoome keelte sõnad võivad olla ka rööplaenud. nukk2 on erineva tüvevokaaliga ning tähenduslikult eristunud tüvevariant. Vt ka nukk4.

nukk2 : nuki : nukki 'kühm, ots, nurk, maanina; keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm luumoodustis' nukk1

nurk : nurga : nurka 'tasapinnalise kujundi v eseme kahe erisuunalise äärjoone v serva ühinemiskoht; ruumilise kujundi v eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht; ehitise seinte ühinemiskoht; koht (elu)majas, ruum v selle osa; sopp, kant, kolgas'
● liivi nūrka 'nurk'
vadja nurkka 'nurk; maatükk, metsatukk; neem; maanurk, kant'
soome nurkka 'nurk; sopp; kolgas, maanurk, kant'
isuri nurkka 'nurk; maanurk, kant'
karjala nurkka 'nurk'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Norke, Nurke 'palkehitise nurgaseotis; nurgaseotisse ühendamiseks palki tehtud süvend; nurk' ja eestirootsi nurk, nork, nårk, nörk 'nurk'.

pura : pura : pura 'jääpurikas; sellekujuline asi'
◊ purakas, purask, purikas
← indoeuroopa *b^hr̥(H)-
vanaülemsaksa bora 'puur'
vanainglise bor 'puur'
vanaislandi borr 'puur'
● liivi purāz 'peitel'
vadja purikka '(jää)purikas'
soome mrd pura 'peitel; naaskel; oga, pulk'
isuri pura 'puur'
Aunuse karjala puras 'tuur, jääraiumisriist'
lüüdi puraz 'jääraiumisriist'
vepsa puraz 'jääraiumisriist; jääpurikas'
? saami borri 'kant, serv, nurk; küngas'
? udmurdi pi̮r 'läbi', mrd pi̮rćet 'keeratav nupp; oherdi'
? komi pi̮r 'läbi', pi̮r-ńol 'puur'
handi pӑr 'puur, oherdi, naaskel'
lõunamansi porē̮ 'naaskel'
ungari fúr 'puurima'
neenetsi pǝre’ 'käämer, oherdi; puur'
sölkupi pur 'käämer, oherdi; puur'
kamassi pariŋ 'käämer, oherdi; puur'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi porak 'miski suur' (← purakas).

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

rüpp : rüpe : rüppe 'alakeha ja reite kujundatud nurk istumisel, süli; üsk, emaihu; seeliku, särgi v põlle ülestõstetud alaosaga kujundatud ruum millegi hoidmiseks, kandmiseks'
● liivi rip, rüp 'rüpp, süli'
vadja rüppü 'hõlm'; rüppüü 'rüppe, sülle'
soome ryppy 'korts, kurd, volt'
isuri rüppü 'süli, hõlm'
Aunuse karjala rüpisti (lihtmineviku ains 3P) 'kortsutada'; rüpistü- 'küüru v kägarasse tõmbuda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

salv1 : salve : salve 'suurem kastjas madalate seintega mahuti (nt aidas, keldris); kaevurake' salvama
● vadja salvo '(veel sarikateta) palkehitis; raie- e palgikord (palkehitises); ristnurk; (kaevu)salv, (vilja-, kartuli)salv'
soome mrd salvo 'palkseina nurk, välisnurk; palkehitise tegemine; viljasalv'
isuri salvo 'kaevurake; viljasalv'
Aunuse karjala salvo 'puitkere, puust rakked'
lüüdi salv(o) 'ehitise raamistik; kaevurake'
vepsa souda 'üles raiuda, palkidest ehitada'

song : songa : songa 'elundi väljasopistis, mida põhjustab kehaõõne seinas olev puue, hernia'; mrd 'koti nurk, sopp'
● ? soome mrd sonka 'rahvahulk, tung, segadus'
? saami čoaggit 'korjata, koguda'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas songima. Kirjakeeles on sõna saanud termini tähenduse.

sopp2 : sopi : soppi 'sisse- või väljaulatuv osa; varjuline paik, nurgatagune; koti vms sügavam osa, nurk'
○ lõunaeesti tsopp
● soome soppi 'nurk, sopp; ahju ja seina vaheline nurk'
karjala soppi 'nurk; tare ikooninurk'
ersa śopoms 'peitma, salajas hoidma, salgama'
mokša śopǝms 'salajas hoidma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas säkke-såpp 'kotinurk'.

särme : särme : särmet 'peerulõmmust raiutud peenem halg'
● soome särmä 'kant, serv; nurk'
vepsa särm 'raagnaha riba; nahkvöö'
Läänemeresoome tüvi.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
? ← balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
● vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.

timp : timbu : timpu 'teatud neljakandiline saiake'
← baltisaksa Timpf liitsõnas Timpfweck(en) 'nelja tipuga saiake'
← alamsaksa timpe 'ots, tipp, nurk, sopp (riideesemel, leival)', timpendreier '(naljatlevalt) pagar'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi timp 'nelja tipuga saiake'.

uure : uurde : uuret 'pikk ja kitsas süvend v õõnsus; anuma põhja ja külgede vaheline nurk' uurima

vahe2 : vahe : vahet 'erinevus objektide, nähtuste v olukordade vahel; vahemaa teatud objektide vahel'
◊ vahelik2
● liivi va’it 'vahe'
vadja vahi, vahõ 'vahe, vahemaa; vaheaeg'
soome vaihe 'ajavahemik, periood, järk; etapp; staadium'
Aunuse karjala vajeh 'võrkude liitekoht'
lüüdi vajeh 'võrkude liitekoht, vahe'
vepsa vajeh 'sõna'
Võib olla vana tuletis vahetama tüvest. On arvatud, et vasted on ka mokša uža 'nurk', udmurdi vošjani̮ 'vahetama' ja komi vežni̮ 'vahetama'. Vt ka või1.

vinkel : vinkli : vinklit '(täis)nurk'; kõnek 'nurklaud'
← saksa Winkel 'nurk; nurklaud; nurgake, sopp'