[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nurk : nurga : nurka 'tasapinnalise kujundi v eseme kahe erisuunalise äärjoone v serva ühinemiskoht; ruumilise kujundi v eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht; ehitise seinte ühinemiskoht; koht (elu)majas, ruum v selle osa; sopp, kant, kolgas'
● liivi nūrka 'nurk'
vadja nurkka 'nurk; maatükk, metsatukk; neem; maanurk, kant'
soome nurkka 'nurk; sopp; kolgas, maanurk, kant'
isuri nurkka 'nurk; maanurk, kant'
karjala nurkka 'nurk'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Norke, Nurke 'palkehitise nurgaseotis; nurgaseotisse ühendamiseks palki tehtud süvend; nurk' ja eestirootsi nurk, nork, nårk, nörk 'nurk'.