[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kirp : kirbu : kirpu 'inimeste, loomade ja lindude parasiit, tugevate hüppejalgadeks kujunenud tagajalgadega tiivutu putukas; laskerelva raua suudmepoolsel otsal olev nupp v rõngas sihtimiseks'; mrd 'tulesäde; õistaim'
● vadja tširppu 'kirp (putukas)'
soome kirppu 'kirp (putukas)'
isuri kerppu, kirppu 'kirp (putukas)'
Aunuse karjala kirpu 'kirp (putukas)'
lüüdi kirp 'kirp (putukas)'
Läänemeresoome tüvi.

krihv : krihvi : krihvi 'käepide; paadi tull; hobuserauahaak; joove, viinauim'
○ rihv, krehv, rehv
← saksa Griff '(käe)pide, nupp, krihv; haare'

kupp1 : kupu : kuppu 'muhk, kubel; nupp'; mrd 'võrgutähis'
● soome kuppa 'süüfilis, luues'; mrd 'paise, muhk'; mrd kuppi, kuppu 'õngekork', kupukka 'vesiroos'
isuri kuppu 'puust võrgumärk'
karjala kuppa 'võrgumärk'
ersa kopa 'häbemekink; selg; paise; pahk'
mokša kopa 'selg; paise, koeranael'
? ungari hupolyag 'vill, paise'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Vt ka kupar, kupp2, kuppama.

naast : naastu : naastu 'kaunistav, tugevdav v kinnitav kilbike, nupuke v plaadike'
◊ nastik
← alggermaani *nastō, *nastⁱjō
algskandinaavia *nastu, *nastiju
gotlandi nast 'kinnitusnõel'
vanaislandi nest 'nõel, pannal, sõlg'
norra neste 'pannal, sõlg, haak'
● soome nasta 'rõhknael; naast, nael, tihvt; nupp'; mrd 'sõlg; kinga paelaaugu metallääris; rihma hoidev nahkaas'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. nastik on tuletis murdelisest tüvevariandist nast.

napp2 : napa : nappa 'torupilli puhumisputk'; mrd 'lutt; rinnanibu'
← rootsi napp 'lutt; lutipudel, lutisarv'
Tähendus 'torupilli puhumisputk' on ilmselt teisene, kujunenud selle põhjal, et pilli huulik pannakse suhu nagu lutt. Varem on laenatud tüve alggermaani või vanarootsi vaste, napp1. On ka oletatud, et laenuallikaks on rootsi knapp 'nööp; nupp', või et tegemist on häälikuliselt ajendatud (oma)tüvega; need oletused on vähem usutavad.

nubul : nubula : nubulat 'pabul, mugul; kerake, nupuke'
● soome nupu, nupula, nupura 'väike ümar kivi'
Aunuse karjala ńupukku 'nupp'
lüüdi ńubuŕ 'takja- v ohakanupp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka nupp.

nupp : nupu : nuppu 'väike kerajas vm kujuga moodustis hrl mingi peenema, varsja eseme otsas; pea'
◊ nuputama
← alamsaksa knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp'
← rootsi knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp, (pea)kolu'
On arvatud, et laen on osaliselt segunenud tüvega, mis on sõnas nubul. Vt ka nups.

nups : nupsu : nupsu 'väike nupp'
Tõenäoliselt tüve nupp variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

nuputama : nuputada : nuputan 'millegi kallal pingsalt mõtlema, midagi välja mõtlema' nupp

näsa : näsa : näsa 'väike väljaulatuv ots, kühmuke, nibu; papill; (rist)pulk (käepidemena), räsa'
◊ näsu
● soome van srmt näsä 'nupp, ots, tipp'
karjala näsä 'teatud tapp, pulk'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka nasv ja näsi-.

nööp : nööbi : nööpi 'kaunistav v avamist ja sulgemist võimaldav manus rõiva, jalanõu vm kinnisel'
○ knööp
← alamsaksa knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm'
Vt ka nöps.

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
● liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

pura : pura : pura 'jääpurikas; sellekujuline asi'
◊ purakas, purask, purikas
← indoeuroopa *b^hr̥(H)-
vanaülemsaksa bora 'puur'
vanainglise bor 'puur'
vanaislandi borr 'puur'
● liivi purāz 'peitel'
vadja purikka '(jää)purikas'
soome mrd pura 'peitel; naaskel; oga, pulk'
isuri pura 'puur'
Aunuse karjala puras 'tuur, jääraiumisriist'
lüüdi puraz 'jääraiumisriist'
vepsa puraz 'jääraiumisriist; jääpurikas'
? saami borri 'kant, serv, nurk; küngas'
? udmurdi pi̮r 'läbi', mrd pi̮rćet 'keeratav nupp; oherdi'
? komi pi̮r 'läbi', pi̮r-ńol 'puur'
handi pӑr 'puur, oherdi, naaskel'
lõunamansi porē̮ 'naaskel'
ungari fúr 'puurima'
neenetsi pǝre’ 'käämer, oherdi; puur'
sölkupi pur 'käämer, oherdi; puur'
kamassi pariŋ 'käämer, oherdi; puur'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi porak 'miski suur' (← purakas).

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
? ← alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
? ← saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
? ← alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
● liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.