[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

kook2 : koogu : kooku 'puu, millel on konks otsas; konks'
kookama
alggermaani *χōka-
rootsi mrd hōk 'nurk, nukk'
inglise hook 'konks'
liivi kūok 'konks'
vadja kookka '(kartuli)konks'
soome kuokka 'maakirves, kõblas'
isuri kookka '(kartuli)konks'
Aunuse karjala kuokku 'kõblas'
lüüdi kuok 'kõblas'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi kukč́o, kokan 'kõblas' ja komi kokan 'kõblas'.

kulm : kulmu : kulmu 'tihe karvatriip silmakoopa kohal otsmiku alumisel serval'
liivi gūlma 'kulm'
vadja kulma 'kulm; silmalaug'; kulmo 'kulm'
soome kulma 'kulm; nurk, nukk'
isuri kulma 'kulm'
Aunuse karjala kulmu 'kulm; nurk'
lüüdi kulm 'kulm'
vepsa kulm 'kulm'
handi χuľəm 'kulm'
Soome-ugri tüvi.

nukerdama : nukerdada : nukerdan mrd 'rusikatega, sõrmenukkidega (silmi) hõõruma; (peos, käte vahel) mudima; nokitsema, kohmerdama'
soome mrd nukertaa, nukerrella, nukkeroita 'näppida, lahti harutada [?]; hõõruda'
karjala ńukertoa 'pusida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka nukk4.

nukk1 : nuka : nukka 'nurk'
nukk2
?alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)'
?rootsi nock 'raaots; katusehari'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida alamsaksa ja rootsi sõna on mõjutanud ning mille vasted on liivi nukā '(leiva)tükk, kamakas', vadja nukka 'ots; neem; mäenukk, küngas; nõlv', soome mrd nukka 'ots, tipp' ja isuri nukka 'ots; nurk; nõlv; abajas'. Need läänemeresoome keelte sõnad võivad olla ka rööplaenud. nukk2 on erineva tüvevokaaliga ning tähenduslikult eristunud tüvevariant. Vt ka nukk4.

nukk2 : nuki : nukki 'kühm, ots, nurk, maanina; keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm luumoodustis' nukk1

-nukk3 : -nuki : -nukki liitsõnas peninukk 'koerakoonlane'
läti mrd snuķis 'koon, kärss'
Tüvi on iseseisva sõnana tuntud peamiselt Mulgi murdes, tähenduses 'looma nina v koon, kärss'.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

pupe : pupe : pupet kõnek 'nukk'
saksa Puppe 'nukk'

tita : tita : titat 'väike laps, imik; nukk vm mähkmetes imikut meenutav'
vene ditjá 'laps'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tit(t)a 'väike laps, imik'. Vt ka titt.

titt : tite : titte 'väike laps, imik; nukk v miski seda meenutav'
?alamsaksa titte 'nisa; naiserind, rinnanibu'
?rootsi mrd titt 'rinnanibu; nisa'
On ka arvatud, et tüve tita variant, uus nimetavavorm, mis on moodustatud tita tõlgendamisel omastava käände vormina ja mida on hiljem hakatud käänama teise tüvevokaaliga. Veel on oletatud, et võib olla vanemast murdekeelest registreeritud sõna tütt 'väike laps; pisiasi' variant, selles sõnas on sama tüvi mis tütar. Laenatud on ka alamsaksa või rootsi tüve teine variant, tiss. Eesti keelest on laenatud eestirootsi titt 'imik; nukk', titte 'väikelaps'.

tokk1 : toki : tokki 'väike lõngaviht'
alamsaksa docke 'nukk, kuju; trepikäsipuu püstvarb; õlekubu katuse katmiseks'
rootsi docka 'nukk; lõngaviht'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur