[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
● liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

kuul : kuuli : kuuli 'kõva kerakujuline ese'
← baltisaksa Kugel 'kuul'
Laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus g asemel hääldati j. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa kūle 'nui, tõlv; munand; muhk'.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

nui : nuia : nuia 'ühest otsast jämedam tampimis- v löömisriist; miski seda meenutav'; mrd 'margapuu; pint'
● liivi nujā 'kepp, kaigas'
soome nuija 'nui; poisinolk'; mrd 'kartulikonks; koot, eriti selle nui'
? mari nöšlaš 'läbi peksma'
? udmurdi nuši̮ 'puunui'
? komi ne̮š 'puunui; vaalikaigas'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Mari ja permi keelte vasted on häälikulistel põhjustel kaheldavad. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *knustja-, mille vasted on rootsi knoster 'nui' ja vanaülemsaksa knossen 'lööma'; seegi on häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi noi 'nui' ja tõenäoliselt liivi nui 'kepp, kaigas'.

põrk : põrga : põrka 'midagi kinnitav v ühendav varb v latt; metallist aas v lõks'; mrd 'jalg'
○ pork
← algskandinaavia
vanarootsi forkr 'pootshaak'
rootsi mrd fork 'teibakujulised tööriistad: pootshaak, mütt jms'
● liivi bo’ŗg 'mütt'
soome porkka 'mütt; suusakepp'
isuri porkka 'mütt'
Aunuse karjala porku 'tugi(post)'
Eesti sõna võib olla segunenud häälikuliselt ajendatud tüvega, põrkama, porisema. Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd porga, purga 'põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse', porgāt, purgāt, purguot 'purgema, põrguga kala võrgust välja ammutama'.

tubin : tubina : tubinat mrd 'kaigas, malakas; hundinui; kõrkjas koos seemnetutiga'
← vene dubína 'kaigas, nui, malk'

tõlv : tõlva : tõlva 'kurikas, nui'
? ← balti *delb-
leedu delba 'ritv, latt, teivas'
● liivi tȭla 'nui'
Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Ka balti tüve teine variant võib olla laenatud, talb.

vasar : vasara : vasarat 'haamer'
← algindoiraani *vaźra-
pärsia gurz 'nui'
vanaindia vájra- 'Indra relv'
● liivi vazār 'vasar'
vadja vasara 'vasar'
soome vasara 'vasar'
isuri vassaara 'vasar'
Aunuse karjala vazar 'vasar'
lüüdi vazarain(e͔) 'vasar'
vepsa rhvl vazaraińe 'vasar'
saami veahčir 'vasar'
ersa uźeŕe 'kirves'
mokša uźəŕ 'kirves'