[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 6 artiklit

luurama : luurata : luuran 'ise märkamatuks jääda püüdes jälgima, passima, varitsema'
luurima
alamsaksa luren 'varitsema, luurama'
a-tüvelist varianti on tõenäoliselt mõjutanud ka rootsi lura 'varitsema, luurama'. Eesti keelest on laenatud vadja luuria 'nuhkida, nuuskida' (← luurima).

nuhkima : nuhkida : nuhin 'nuusutama, nuuskima, lõhna ajades otsima; (salaja sorides, uurides) otsima; salaja jälgima, luurama'
nuhutama
soome nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
isuri nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
Aunuse karjala ńuuhkie 'nuuskida, nuusutada; haista'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et vene laen, ← vene njúhat 'nuusutama; nuuskima, salaja otsima v luurama', teisalt, et germaani laen, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vaste on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima'. (Sama germaani laenuallikat on oletatud nuuskama puhul.) Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuhutama on tuletatud tüve nõrgast astmest.

tiirane : tiirase : tiirast 'ihar, himur, kiimaline'
● ? soome tiirata 'piiluda; kiigata'; mrd 'uudishimutseda, nuhkida, välja uurida'
? Aunuse karjala čiirotta- 'vihaselt, silmad pilukil vaadata'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tuust : tuusti : tuusti 'kahl, (lahtine, pulstunud) tort; nuustik'
tustima
● ? soome van srmt tuustia 'nuuskida, nuhkida, luurata', tuustakko 'vistrik, väike paise'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. tustima on tuletatud lühikese esisilbi vokaaliga tüvevariandist. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūst '(nt müügiks kokku pandud) heinapundar'.

tõnguma : tõnguda : tõngun '(kärsaga, ninaga maad) tuhnima, songima, sonkima'
vadja tõnkaa, tõnkõa 'songida, tuhnida; sõnadega riivata v torkida'
soome tonkia 'songida, tuhnida; nuhkida, sorida'
karjala tonkie 'songida, tuhnida'
vepsa tonktaze͔ 'songida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka lõunaeesti tsongma 'songima', Aunuse karjala čongie 'songida, tuhnida; nuhkida', lüüdi ťš́ongortta 'õõnestada' ja vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida, uuristada', mida teisalt on peetud songima vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnades tonkama ja tönkama.

urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
urgitsema
liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur