[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
hagijas
alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima; väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama; (süüa) näkkima'
vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida, välja näppida [?]'
soome mrd nippiä 'noppida; kitkuda, katkuda'
karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades noppima, näpp2 ja nipsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt saksa nippen 'väikeste lonksudega jooma; vähehaaval maitsma' (mis on kahtlemata eesti sõna tähendust mõjutanud), alamsaksa knipen 'näpistama, pigistama, suruma', rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt ka nibu.

noppima : noppida : nopin 'ükshaaval korjama; näppima, sõrmitsema'
vadja noppia 'noppida'
soome noppia 'noppida, korjata'
isuri noppia 'noppida, korjata'
Aunuse karjala ńoppie '(kiiresti) noppida, korjata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nippima ja näpp2. Lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi noppa 'kitkuma; korjama, noppima', seda on mõnikord peetud ka eesti sõna laenuallikaks. Vt ka nobe.

norima : norida : norin 'väiklaselt, pahatahtlikult etteheiteid tegema, vigu otsima; sõnadega torkima, pilkama; manguma, nuruma; välja korjama, valides otsima, endale meelepärast välja valima'
Võib olla nõrga astme üldistumisel tekkinud variant tüvest, mis esineb murdesõnas norgima 'mere põhjas, uppunud laevalt rauda hankima; heinu veest välja rehitsema'; vanemas murdekeeles ka 'valides välja otsima'. Sel juhul võivad tüve vasted olla liivi noŗkõ 'isutult süüa' (teisalt peetud nõrguma vasteks) ja soome mrd norkkia 'noppida; näksida, näkkida'. Teise arvamuse järgi võib tüve vaste olla liivi nõrī 'range, ebasõbralik, südametu; riiakas; kõvasti kokku keerutatud (lõng)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåret 'narrima, tögama, kiusama, tüli norima'.

näpsama : näpsata : näpsan 'napsama'
soome näpsiä 'tükeldada, lõikuda'; mrd 'korjata, noppida'
Aunuse karjala ńäpsä- 'plartsutada, platerdada; lirtsuda, lartsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näpp2, napsama, nipsama, säps.

põimima : põimida : põimin 'punuma; tihedalt millegi ümber kokku panema'; mrd '(välja) valima'
liivi pȯimõ 'lükkida, pista, noppida'
vadja põimia, poimia 'korjata, noppida'
soome poimia 'korjata, noppida'
isuri poimia 'võrgusilmi kepile korjata'
Aunuse karjala poimie 'mustrit kududa'
lüüdi poimeda 'korjata; tikkida, välja õmmelda'
vepsa poimda 'korjata; krookida; mustrit kududa, tikkida'
saami boaibmut 'nokkida, napsata; näksida, süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

siblima : siblida : siblin 'mullas, liivas vm jalaga kraapima (lindude kohta); töötades mullas sorima või tuhnima; sõrmede, käte või jalgadega kiireid liigutusi tegema; sebima, saalima'
vadja šibliä '(kalu võrgust välja) noppida, (kanal sulgi) kitkuda; siblida'
isuri sibliä 'noppida, sulgi kitkuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sablima.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
tõstma
liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur