[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kask : kase : kaske 'meil üldlevinud, valge pealiskihilise koorega lehtpuu (Betula)'
○ kirderanniku kaski
◊ kaasik1
● vadja kahtši 'kask'
soome kaski 'ale'; mrd 'noor lehtmets; noor kask'
isuri kaski 'ale'
Aunuse karjala kaski 'ale; kaasik, kasevõssa kasvanud endine alemaa'
lüüdi kašk, kask(i) 'ale'
vepsa kaśk 'ale'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂azg(^h)-, mille vasted on vanaislandi aska 'tuhk' ja gooti azgo 'tuhk'. Teisalt on oletatud, et uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami goikat '(ära) kuivada; januseks minna; kuivetuda, kõhnuda; küpseda (leiva kohta)', ersa kośke 'kuiv', mokša kośkä 'kuiv', mari koškaš 'kuivama; (ennast) kuivatama; kuivetuma, kõhetuma', udmurdi kuaśti̮ni̮ '(ära) kuivatama', komi kośmi̮ni̮ '(ära) kuivama', neenetsi χasujᵊ 'kuiv; veevaene', eenetsi kasui 'kuiv', nganassaani kośuo 'kuiv', sölkupi kūsǝkka 'madal (mitte sügav)' ja võib-olla ka kamassi koʔ-, kō- '(ära) kuivama, närtsima, kiduraks jääma'. See uurali tüvi võib omakorda olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂ozg- (= eespool nimetatud tüve varasem variant). Tuletises kaasik on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud, arvatavasti analoogilise tuletise kuusik mõjul; murretes esineb ka reeglipärane variant kasik.

noor : noore : noort 'suhteliselt alles lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud; alles lühikese eaga inimene'
● liivi nūoŗ 'noor; värske'
vadja noori 'noor; värske; noor inimene; (mitm) noorpaar'
soome nuori 'noor; noor inimene'
isuri noori 'noor; noor inimene'
Aunuse karjala nuori 'noor; noor inimene'
lüüdi nuoŕ(i) 'noor; noor inimene'
vepsa noŕ 'noor; (mitm) noorpaar'
saami nuorra 'noor'
? udmurdi nordi 'ädal'
? komi ner liitsõnas nerki̮ʒ́ 'noor kask'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōrik, nōrek 'noor äsja abiellunud, veel lasteta naine' (← noorik). Vt ka noolutama ja noorsand.