[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

imema : imeda : imen 'keele- ja huultelihaste abil suuõõnes alarõhku tekitades midagi avatud huulte vahelt vähehaaval suhu tõmbama'
◊ imbuma
● liivi i’mmõ 'imeda'
vadja imiä 'imeda; imbuda'
soome imeä 'imeda; imada'
isuri immiiä 'imeda'
Aunuse karjala imie 'imeda'
lüüdi imedä 'imeda'
vepsa imeda 'imeda'
? saami njammat 'imeda'
? komi ńimavni̮ 'imema'
idahandi emtä 'imema'
ungari emlő 'rind, nisa'; van emik 'imema'
neenetsi ńimńe- 'imema'
nganassaani ńima- 'imema', ńiḿi 'rind; piim'
sölkupi ńim- 'imema'
kamassi ńimǝr- 'imema'
matori ńümnə- 'imema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt jukagiiri ivi- 'imema', uiguuri äm, im 'imema', tatari imu 'imema', evengi imi 'jooma'.

nisa : nisa : nisa 'imetajate piimanäärme sompjas lõpposa, kust järglane piima imeb (v kust piima lüpstakse)'
● vadja nisä 'nisa'
soome nisä 'nisa; piimanääre; udar; (naise)rind'
vepsa ńiža 'nisa; (naise)rind'
saami njižži 'nisa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka nisu.

nisu : nisu : nisu 'kõrreline teraviljataim, millest saab valget jahu saia jne valmistamiseks (Triticum)'
● liivi ni’zzõz 'nisu'
vadja nisu 'nisu; nisujahu'
soome nisu 'sai; saiake'; van 'nisu'
Aunuse karjala nižu 'nisu; sai'
lüüdi ńižu 'nisu'
vepsa ńižu 'nisu'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest nisa. On ka arvatud, et tuletis tüvest, mis on murdesõnas nisõldama 'nikastama' ja mille vaste on soome mrd niseltyä 'kahekorra minna, murdudes katkeda' ning võib-olla ka ersa nozordams 'kraapima, küünistama', mokša nozǝŕams, noźǝŕams 'tirida, tõmmata, sikutada'.

nunnu : nunnu : nunnut 'kena ja armas olend v ese'; mrd 'väike olend v ese; väike puunõu'
● liivi ņūņa '(tütarlapse) rinnanibu'
soome nunnu 'nisa; lill'; mrd 'lutt'
Aunuse karjala ńuńńu 'peenis'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Võib olla eri keeltes rööpselt kujunenud. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on lüüdi ńüńü 'peenis' ja vepsa ńüńa 'poisi peenis'.

nänn : nänni : nänni mrd 'ema, memm; naiserind, rinnanibu'
● liivi nǟna 'naiserind; nisa'
vadja nännä 'naiserind; nisa; lutt'; nänni 'nisa'
soome nänni 'rinnanibu; nisa'; mrd 'rind'
isuri nännä 'naiserind; nisa; lutt'
Aunuse karjala ńäńńi 'naiserind; nisa; lutt, lutisarv; odraiva (silmas); liigliha hobuse igemetel'
lüüdi ńäńń, ńänni 'rinnanibu, naiserind; nisa'
vepsa ńäńei, ńäńī 'rinnanibu; nisa'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi lastekeelseid tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi noni̮ 'nisa; naiserind; lutt', komi ńoń 'nisa; naiserind; lutt'.

rahu2 : rahu : rahu 'neer'; mrd 'nääre'
○ lõunaeesti rauh
? ← alggermaani *χrausā, *χrauzā
vanaislandi hrœrar 'niuded'
vanarootsi rös (mitm rösar) 'niuded'
● liivi ro’ugõz 'nääre; neer'
vadja ravu 'nääre; neer'
soome rauhanen 'nääre; lümfisõlm'; mrd 'paistes, valus nääre, nahaalune kühm, paistetus; koht reie ja kõhu piiril; (mitm) munandid'
isuri rauha 'nääre'
Aunuse karjala rauhnu 'paistes nääre; mügarik'
lüüdi raun 'paistetus, suurenenud nääre; torkiv valu küljes kaenla all'
vepsa ravastuk, raug 'paistes nääre'
saami ruoksi 'nisa'

tiss : tissi : tissi 'rind, nisa'
← alamsaksa tis 'naiserind; nisa'
← rootsi mrd tiss 'rinnanibu; nisa'
Laenatud võib olla ka alamsaksa või rootsi tüve teine variant, titt.

titt : tite : titte 'väike laps, imik; nukk v miski seda meenutav'
? ← alamsaksa titte 'nisa; naiserind, rinnanibu'
? ← rootsi mrd titt 'rinnanibu; nisa'
On ka arvatud, et tüve tita variant, uus nimetavavorm, mis on moodustatud tita tõlgendamisel omastava käände vormina ja mida on hiljem hakatud käänama teise tüvevokaaliga. Veel on oletatud, et võib olla vanemast murdekeelest registreeritud sõna tütt 'väike laps; pisiasi' variant, selles sõnas on sama tüvi mis tütar. Laenatud on ka alamsaksa või rootsi tüve teine variant, tiss. Eesti keelest on laenatud eestirootsi titt 'imik; nukk', titte 'väikelaps'.