[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kunskopp : kunskopi : kunskoppi van 'kaval nipp, nõks, riugas'
← alamsaksa kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus'

kõne : kõne : kõnet 'rääkimine; keel; avalik ettekanne'
● ? soome kone 'masin; seade, aparaat; mootor'; mrd 'tööriist; teguviis; temp, vemp; nipp'
isuri konu 'eriline komme'
karjala koneh 'nõidus, taig'
Läänemeresoome tüvi.

nepp : nepi : neppi 'kurvits vm sellega sarnane lind'
○ näpp, snepp, nipp, neps
← alamsaksa sneppe, snippe 'kurvits, nepp'

nibu : nibu : nibu 'väike väljaulatav nupjas vms moodustis'
◊ nipp2
← alamsaksa snibbe 'nokk; tila'
On ka arvatud, et nippima tüve variant, mida alamsaksa sõna on mõjutanud.

nipp1 : nipi : nippi 'nips; kaval võte, nõks, trikk; peenike, kaval'
← saksa Schnippchen, Schnipp 'nips (sõrmedega)', ein Schnippchen schlagen '(kellelegi) ninanipsu tegema, vingerpussi mängima'

nipp2 : nipu : nippu 'nupuke, nibu' nibu

nipp-3 liitsõnas nippasi 'kujuke vm iluasi'
◊ nips-2
← saksa Nippsachen, Nippes (mitm) 'väikesed iluasjad'
Tõenäoliselt on saksa liitsõna Nippsachen esikomponent laenatud, teine tõlgitud (saksa Sache 'asi, ese'). Tüvevariant nips-2 võib olla saadud saksa liitsõna piiri väärtõlgendusel. Mõlema tüvevariandi puhul on ka mõeldav, et laenuallikaks on Nippes (võimalik hääldus [nipes, nips, nip]).

nips-2 liitsõnas nipsasi 'kujuke vm iluasi' nipp-3

seik : seiga : seika 'asjaolu, asjalugu, asi'
← soome seikka 'asjaolu; tõsiasi; seisukoht'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on karjala keelest laenatud, ← karjala šeikka 'töö; vahend, nipp; asjaolu; probleem'. Laenatud on ka sama tüve tuletis seiklema. Vt ka tõik.

temp2 : tembu : tempu 'vallatu v üleannetu, taunimisväärne tegu, vemp, tükk; trikk, kunsttükk; jant, sekeldus'
● liivi temp 'vemp, riugas'
vadja temppu 'juhtum; temp, vigur, seiklus'
soome temppu 'trikk, kunsttükk; nõks, nipp; vemp, riugas'
isuri temppu 'vemp, riugas'
Aunuse karjala temppu 'kahju, sekeldus; nõks, nipp; vemp, riugas'
Võib olla reeglipäratu tuletis tõmbama tüvest. Eesti keelest on laenatud läti mrd tempe 'halb harjumus'.