[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

niiksuma : niiksuda : niiksun 'niuksuma, piiksuma'
● liivi nīskõ 'nuusata'
soome mrd niiskua 'nuuksuda, nohistada'
Aunuse karjala ńiiske- 'nina löristada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades niitsuma, niuksuma, kiiksuma, kriiksuma, piiksuma, viiksuma. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi ńiksi̮ni̮ 'niutsuma, vinguma, kiunuma'.

nuuskama : nuusata : nuuskan 'tugeva tõukega õhku läbi nina välja surudes ninna kogunenud lima eemaldama; ninatubakat ninasse tõmbama; põleva peeru v tahi söestunud osa ära murdma'
◊ nuuskima, nuusutama
● liivi nūškõ 'nuusutada, haista; nina nuusata; peeru otsast sütt murda'
vadja nuuzgata 'nina nuusata; ninatubakat nuusata; peeru otsast sütt murda; nuusutada'
soome nuuskata 'ninatubakat nuusata, ninna tõmmata'
isuri nuuskia 'nuuskida, välja uurida'
Aunuse karjala ńuuskata 'häälekalt ninaga õhku vedada; ninatubakat nuusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nooskama ja pruuskama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami noskit 'uriseda, uratada', ersa noskoms, noskams 'nohisema'. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vasted on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima' (sama laenuallikat on oletatud nuhkima puhul). Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuusutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

pruuskama : pruusata : pruuskan 'puristama'
● vadja pruuzgata 'pritsida, piserdada; (suuga) pritsida, puristada; nina nuusata'
isuri pruuzada 'pihustada, pritsida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla purskama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnas nuuskama.