[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 26 artiklit

aevastama : aevastada : aevastan 'nina limaskesta ärrituse tõttu õhku ninast (ja suust) välja purskama'
lõunaeesti aivastama, kirderanniku aivastama
Salatsi liivi aiwde (osastav) 'aevastus'
vadja aivassaa 'aevastada'
soome aivastaa 'aevastada'
isuri aivastaa 'aevastada'
karjala aivastautuo 'aevastada'
Läänemeresoome tüvi.

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
ehitama
liivi ēḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh1g-i̯e, *jeh1g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

inisema : iniseda : inisen 'tasa ühetooniliselt hrl läbi nina häälitsema'
soome inistä 'iniseda; viriseda; piriseda'
Aunuse karjala inissä 'iniseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades irama, pinisema ja tinisema.

kiber : kibra : kipra 'peen korts, kurrukene'
kipras
vadja tšippur(a) 'kähar; sasine, sassis', kibri 'närvitõmblus lihastes [?]', kibrinenä 'kipras nina; ninakirtsutaja, pirtsutaja'
soome kiperä 'kõver, keerdus, rõngas; täbar, raske, keeruline'
isuri kippura, kippuura 'kihar; kõver, keerdus, rõngas'
Aunuse karjala kiber 'kõver, keerdus, rõngas'
vepsa kibŕik 'võrgukäba, pull'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas köber. Vadja kibrinenä võib olla soome keelest laenatud.

krimps : krimpsu : krimpsu 'kiber, kurd, korts'
rimps, krimss
?alamsaksa schrimpen 'nina kirtsutama; kortsutama'
Teisalt on tüve peetud häälikuliselt ajendatuks.

lont : londi : lonti van 'köis, nöör; tõrvik; (elevandi, mammuti) pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina'
alamsaksa lonte, lunte 'süütenöör'
Võib olla segunenud lontima tüvega.

mops : mopsi : mopsi 'väike tömbi nina ja rõngas sabaga toakoer'
saksa Mops 'mops'

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

nihverdama : nihverdada : nihverdan 'nihelema, sekeldama, jahmerdama; kombineerima'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud saksa schnüffeln 'nuusutama; nuhkima, oma nina toppima', arvestades, et baltisaksa murdes võidi ü asemel hääldada i. Veidi erineva liitega murdevariant nihveldama 'kombineerima; kurameerima; peksma, lööma; nihelema' on saksa sõnale häälikuliselt veelgi lähedasem.

niiksuma : niiksuda : niiksun 'niuksuma, piiksuma'
liivi nīskõ 'nuusata'
soome mrd niiskua 'nuuksuda, nohistada'
Aunuse karjala ńiiske- 'nina löristada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades niitsuma, niuksuma, kiiksuma, kriiksuma, piiksuma, viiksuma. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt komi ńiksi̮ni̮ 'niutsuma, vinguma, kiunuma'.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

nohisema : nohiseda : nohisen 'kuuldavalt läbi nina hingama, hingamisheli kuuldavale laskma; hingamisheli saatel rääkima v midagi tegema; kahisema, sahisema, mühisema'
soome mrd nohista 'nohiseda, puhiseda, pomiseda'
Aunuse karjala ńohiz- 'nohiseda, kohiseda, mühiseda, sahiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nahisema ja kohama. Vt ka nohu.

nohu : nohu : nohu 'nina limaskesta põletik'
soome nuha 'nohu'
Tõenäoliselt tuletis nohisema tüvest. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *snuza-, mille vaste on rootsi snor 'tatt', või ← alggermaani *χnuzan-, mille vaste on vanaislandi hnøri 'aevastus, nuuskamine, tatt'.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nooskama : noosata : nooskan 'nohinal, pahinal läbi nina (välja) hingama, norskama'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nuuskama ja norskama.

nospel : nospli : nosplit 'nina, nosu'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt nosu. Vt ka jospel.

nosu : nosu : nosu 'lühike tömp ese (piip, nina); tossike, nohik'
nosutama
soome van srmt noso 'piibunosu, -tobi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutada on võinud vene nos 'nina'. Lähedane tüvi on nt nösu.

-nukk3 : -nuki : -nukki liitsõnas peninukk 'koerakoonlane'
läti mrd snuķis 'koon, kärss'
Tüvi on iseseisva sõnana tuntud peamiselt Mulgi murdes, tähenduses 'looma nina v koon, kärss'.

nuuskama : nuusata : nuuskan 'tugeva tõukega õhku läbi nina välja surudes ninna kogunenud lima eemaldama; ninatubakat ninasse tõmbama; põleva peeru v tahi söestunud osa ära murdma'
nuuskima, nuusutama
liivi nūškõ 'nuusutada, haista; nina nuusata; peeru otsast sütt murda'
vadja nuuzgata 'nina nuusata; ninatubakat nuusata; peeru otsast sütt murda; nuusutada'
soome nuuskata 'ninatubakat nuusata, ninna tõmmata'
isuri nuuskia 'nuuskida, välja uurida'
Aunuse karjala ńuuskata 'häälekalt ninaga õhku vedada; ninatubakat nuusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nooskama ja pruuskama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami noskit 'uriseda, uratada', ersa noskoms, noskams 'nohisema'. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vasted on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima' (sama laenuallikat on oletatud nuhkima puhul). Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuusutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

nuusutama : nuusutada : nuusutan '(hrl katkendlike tõmmetena) nina kaudu sisse hingates lõhna aistima, lõhna olemasolu v selle laadi määrata püüdma' nuuskama

nõlg : nõle : nõlge 'nina ja neelu limaskesta mädapõletikuga ning ninast erituva mädase nõrega äge nakkushaigus peamiselt noorhobustel'; mrd 'tatt'
liivi noļg 'lima, röga; jäänus'
soome van srmt nolki 'lima, röga, sülg'
Aunuse karjala ńolgi 'sülg, ila; (kala) lima'
lüüdi ńolg(u) 'sülg; (kala) lima'
saami snuolga 'tatt'
ersa nolgo 'tatt'
mokša nolga 'sülg; tatt'
ungari nyál 'sülg, ila'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud.

pikk : pika : pikka 'ruumiliselt suure ulatusega; ajaliselt kaua kestev v kestnud'
pikker,pikne
liivi pitkā 'pikk'
vadja pittšä 'pikk'
soome pitkä 'pikk'
isuri pitkä, pitki 'pikk'
Aunuse karjala pitkü 'pikk'
lüüdi piťk 'pikk'
vepsa piťk 'pikk'
handi pä̆l, păᴧ 'kõrge (puu)'
mansi palit 'pikkus; kaugus'
ungari fel, föl 'üles'
neenetsi ṕirća 'kõrge, pikk'
eenetsi pize, pizi 'kõrge'
sölkupi pirkə 'kõrge'
kamassi pшrže 'kõrge, pikk'
matori hirge 'kõrge'
Uurali tüvi. pikne tähendas esialgu hingede heidetud tulekeelt, teised rahvapärased nimetused tulenevad esivanemat tähistanud sõnadest, kõu, äike. pikker levis 19. sajandi lõpus kirjasõna kaudu ja on tekkinud tõenäoliselt trükiveast piksepalve tekstis (murdevariandi pikken asemel). Eesti keelest on laenatud eestirootsi pikko '(naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga'. Vt ka viker-1.

pits3 : pitsi : pitsi 'ots; piibuvarre peenem, suhu käiv osa; sigari-, sigaretihoidik'
saksa Spitze 'terav ots, teravik, tipp; ots, nina; sigaretihoidik'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits2, pitsu1.

pruuskama : pruusata : pruuskan 'puristama'
vadja pruuzgata 'pritsida, piserdada; (suuga) pritsida, puristada; nina nuusata'
isuri pruuzada 'pihustada, pritsida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla purskama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnas nuuskama.

tohl : tohlu : tohlu 'miski pehkinud, vana; tupp, tops, kest vm õõnes asi'
vadja tolho, tolo '(luust sarve)könt'
soome tohlo 'õõnessarvedega mäletsejate sarve sisemuse moodustav luutapp; käpard, tohman'; mrd 'pehkinud, õõnes puu; tupp, kest'
isuri tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
karjala tohlo, tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tuhlama. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome mrd tölhö 'sarve sisemuse moodustav luutapp', Aunuse karjala töhľö 'käpard; ohmu; räpane inimene; suur nina; sarve sisemuse moodustav luutapp'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd dole, dolis, doļš 'sarvedeta lehm', tolains 'sarvitu', tole 'nudipea; unimüts', tolis 'sarvitu härg'. Vt ka tohlakas ja tohlama.

upsakas : upsaka : upsakat 'endast liiga palju pidav, teiste suhtes üleolev'
On arvatud, et tuletatud sõna uppis tüvest, < *uppi-sa-kkas. Upsakas on see, kes oma nina püsti (uppi) ajab.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur