[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lanne : lande : lannet 'nimme, nt hobusel'
← soome lanne 'puus; vaagen'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *land(w)ⁱjō, *landīn-.

nimme : nimme : nimmet 'ristluu ja rindkere vaheline osa seljast' niue

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
◊ nimme
● liivi ni’mmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi ni’mmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

vihuti 'kiuste; nimme, meelega' viha