[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
◊ kirema
● liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

mainima : mainida : mainin 'ütlema, lausuma'
← soome mainita 'ütelda, nimetada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mainⁱjan-. Vt ka maine, manitsema.

ristima : ristida : ristin 'kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v vette kastma; sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama; nime andma v panema'
← vanavene krĭstiti 'ristima; risti lööma'
● liivi rištõ 'ristida'
vadja rissiä 'ristida; risti ette lüüa; (risti ette lüües) palvetada'
soome ristiä 'ristida; nime panna, nimetada, kutsuda; risti ette lüüa'
isuri ristiä 'ristida'
Aunuse karjala riśťie 'ristida; risti ette lüüa'
lüüdi rišťidä 'ristida; risti ette lüüa'
vepsa ŕisťťa 'ristida; risti ette lüüa'
Sellele, et sõna on laenatud vanavene või kirikuslaavi keelest, mitte aga nt läänest tulnud misjoni käigus eesti keeles tuletatud, viitab asjaolu, et ristimise toimetamist tähistav tegusõna on tuletatud ristimärki tähistavast tüvest üksnes slaavi keeltes. Vt ka rist.