[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
← indoeuroopa *lond^ho-, *lomd^ho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
● liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

lõng : lõnga : lõnga 'kiudude ketramisel saadav v ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm kudumiseks, tikkimiseks jne'
○ lõunaeesti lang, kirderanniku lang
← alggermaani *langan-
islandi langi '(veise) jämesool'
● liivi lānga 'lõng, niit'
vadja lõnka '(villane) lõng'
soome lanka 'niit; lõng; juhe, traat; pael, lõks'
isuri langa 'villane lõng; traat'
Aunuse karjala langu 'niit, lõng'
lüüdi lang 'lõng'
vepsa lang 'lõng'
Lule saami luoggē 'pärasool'
Saami vaste võib olla rööpselt laenatud. Islandi sõna tähendus peegeldab, et esialgu kasutati õmblemisel loomasooli.

neem : neeme : neeme 'merre v järve ulatuv maismaa osa'
● vadja neemi 'neem; (ranna)heinamaa, niit, luht'
soome niemi 'neem'
isuri neemi 'neem'
Aunuse karjala niemi 'neem'
lüüdi ńiem 'neem'
vepsa ńeḿ 'neem'
Läänemeresoome tüvi.

niis : niie : niit 'kangaspuude v kudumismasina seade lõimelõngade vaheliku moodustamiseks; varbadele v raamile kinnitatud niidist v traadist aas lõimelõngade üles-alla liigutamiseks'
← balti
leedu nytis 'niis; suga, pird'
läti nīts 'niis'
● liivi nīdõz 'niis'
vadja niisi 'niis'
soome niisi 'niis'
isuri niisi 'niis'
Aunuse karjala niiži 'niis'
lüüdi ńiiž 'niis'
vepsa niž 'niis'
Laenatud on ka balti tüve (vana)vene vaste, niit1.

niit1 : niidi : niiti 'õmblemiseks kasutatav korrutatud mittevillane lõng'
← vanavene nitĭ 'niit, lõng'
vene nit’ 'niit, lõng'
● vadja niitti '(linane v puuvillane) niit v lõng; (mitm) lõim'
soome mrd niitti 'niit, lõng'
isuri niitti 'nahast või puukoorest võru (nt vikati kinnitamiseks varre külge)'
Aunuse karjala niitti 'niit, lõng; kriidiga või nõega määritud lõng, millega tehakse joon saetavale või voolitavale puidule, sellise niidi jälg; helmed, pärlid; nöörlood'
lüüdi ńiiť(ťi) 'niit'
vepsa ńiť 'niit'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Laenatud on ka (vana)vene tüve balti vaste, niis .

niit2 : niidu : niitu 'heinamaa; niitmine; niidetud kogus; niidetu' niitma

niitma : niita : niidan 'vikatiga vms taimi maha lõikama; villa (vm karva) pügama'
◊ niit2
← alggermaani *sneiþan-, *snīþan-
vanaislandi sníða 'lõikama'
vanaülemsaksa snīdan 'lõikama, niitma, vilja koristama'
● liivi nītõ '(heina) niita'
vadja niittää '(sirbiga vilja) lõigata; (lambaid, juukseid) pügada; habet ajada'
soome niittää '(heina) niita; (vilja) lõigata'
isuri niittää '(sirbiga vilja) lõigata'
Aunuse karjala niittiä '(heina) niita; (vilja) lõigata'
lüüdi ńiiťťädä, ńiittada '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
vepsa ńitta '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ta-/-tä-. niit2 on selle tegusõna vana tu(d)-kesksõna vorm.

nurm : nurme : nurme 'põld, kus külvikorra järgi kasvatatakse mingit vilja v kultuurheina; aas, (kuiv) rohumaa'
● liivi nurm 'põld'
vadja nurmi 'põllumaa, põld'
soome nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa'
isuri nurmi 'muru'
Aunuse karjala nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa; põllupeenar künnimaade vahel'
lüüdi nuŕm 'niit, heinamaa, aas'
vepsa noŕm 'rohumaa, lagendik'
koltasaami njormm 'luht, luhaheinamaa'
handi ńurəm 'vähese metsaga soo'
mansi ńūrəm 'niit'
Soome-ugri tüvi.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
← balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
● liivi rī’m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'

siid : siidi : siidi 'kiudaine; sellest valmistatud niit või lõng'
← alamsaksa side 'siid'

tander : tandri : tandrit 'lahingupaik, võitlusväli; tegevusväli'
◊ tanner
← soome tantere, tanner 'väli, plats; tander; (tasane) maa'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka murretes, nt kirderannikumurrete sõnas tandermik 'tallermaa' ning Hiiu murrakute sõnades tanderdama 'tallama', tanderma 'tallermaa'. Tegemist on läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvega, mille vasted on ? isuri tandaroittaa 'ära määrida, mustaks sõtkuda', Aunuse karjala tanner '(kõvaks tallatud) maa; kuiv niit', lüüdi tander 'kõvaks tallatud maa', vepsa tandreh 'ära v maha tallatud koht', saami duottar 'tundur; tundra' ja võib-olla ka neenetsi tanǝʔ- 'tallama, sõtkuma', eenetsi tadduʔabo 'tallama, sõtkuma', kamassi tōńi- 'liikuma, rändama'.

traat : traadi : traati 'pikk ja peenike (ümmarguse ristlõikega) metalltoode'
○ raad
← alamsaksa drāt 'traat, nöör, niit'
← saksa Draht 'traat'
Eesti keelest on laenatud vadja traatti 'traat'.

vain : vainu : vainu 'rohuplats, rohumaa'
← alggermaani *χwainjō
rootsi mrd ven 'soine niit'
● soome vainio 'põld; nurm'

vang2 : vangu : vangu 'sang, käepide; jõekäär'
← algindoiraani *u̮eŋkɔḥ 'painduma; kõver'
praakriti vaṅka- 'jõekäär'
● Salatsi liivi vaŋga 'jõeluht'
soome mrd vanko 'pika puuvarre otsa kinnitatud konks', vanki 'härgade konksukujuline ais; adra tüvipuu; vankrirattaid ühendav puu'
udmurdi vug 'sang, käepide; rattapöid'
komi vug 'käepide, sang'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist hilisema balti laenuga tüvest, mille vaste on preisi wangus 'võssakasvanud tammemets', või germaani laenuga, ← alggermaani *wangaz , mille vaste on vanaislandi vangr 'väli, niit'. Eesti keelest võib olla laenatud läti vanga 'sang, käepide; silmus'.