[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
◊ haaval
← alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
● liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest ’löök’ on kujunenud tähendused ’haav’ ja ’kord’. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit’ 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
← alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
● liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

kadal : kadala : kadalat 'vilets, armetu'; mrd 'lühinägelik; pilus, kissis'
← alggermaani *skaþala-z
vanaülemsaksa scadal 'halb, alatu, petislik'
← alggermaani *χatala-z
vanaülemsaksa hazzal 'vaenulik'
● vadja katala 'vilets, armetu'
soome katala 'vilets, armetu; alatu, põlatud; ilge, nurjatu'
Aunuse karjala van kadal 'õnnetu, osatu; hädavares'
Võib olla ka soome keelest laenatud, sest esineb peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

klii : klii : kliid 'teravilja jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos nende külge jäänud taimekoe- ja iduosadega'
○ lii
← alamsaksa klie, klige 'klii'

latter : latri : latrit 'kergete vaheseintega eraldatud osa ruumist'
○ lader
◊ lahter
← baltisaksa Latere 'latter hobusetallis'
Variant lahter on kujunenud lõunaeesti murretes, ilmselt jäljendades nende sõnade põhjaeesti variante, milles lõunaeesti -tt-le vastab põhjaeesti -ht- (vrd põhjaeesti kõht, lõunaeesti kõtt). Murdevariant on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses. Eesti keelest on laenatud eestirootsi latter '(talli)latter'; lattron 'latter; improviseeritud sõim talvel'.

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
○ liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

loogused : looguste : looguseid (mitm) 'kahest kõveraks painutatud puust ja nende vahele põimitud nööridest kandevahend' look

lumi : lume : lund 'jääkristallidest v nende kogumitest koosnevad tahked sademed'
● liivi lu’im, lu’m 'lumi'
vadja lumi 'lumi'
soome lumi 'lumi'
isuri lumi 'lumi'
Aunuse karjala lumi 'lumi'
vepsa lumi 'lumi'
lõunasaami lopme 'lumi'
ersa lov 'lumi'
mokša lov 'lumi'
mari lum 'lumi'
udmurdi li̮mi̮ 'lumi'
komi li̮m 'lumi'
? ungari mrd lom 'lobjakas; kevadel jõel minev jää'; van 'härmatis puude okstes'
neenetsi jomća’ 'nõrk lumesadu'
nganassaani ďúm 'lumesadu'
sölkupi ćom- 'lund sadama'
Uurali tüvi.

lõgisema : lõgiseda : lõgisen 'lühikesi metalse kõlaga helisid kuuldavale laskma, nende helide saatel liikuma' logisema

mall1 : malli : malli 'sirgest joonlauast ja 180 kraadiks jaotatud poolringist koosnev vahend nurkade mõõtmiseks joonisel v nende kandmiseks joonisele'
← rootsi mall 'lekaal; šabloon, mudel; nurkade mõõtmise ja ülekandmise vahend'
← saksa Mall 'šabloon, mudel'
Vt ka mall2.

nad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna) nemad

narmas : narma : narmast 'lõngaots v nende kimbuke kanga vm kudumistoote otsas v ääres'
← alggermaani *narwōn-, *narwō
vanaülemsaksa nar(a)wa '(haava)arm; aas, silmus'
saksa Narbe '(haava)arm; rohukamar; loomanaha karvatustatud pool'
● liivi nārmaz 'narmas; räbal, kalts'
soome naarmu 'kriimustus, marrastus'
karjala noarma, noarmi 'kriimustus, kriips, jutt', noarme 'kriimustus, kriips, jutt; arm'
saami nárvi 'kasetohu pealiskiht; korts, kurd'
Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ņarmas 'riideräbal'.

need : nende : neid (mitmuslik omadussõnaline näitav asesõna)
◊ nii
● liivi ne 'need'
vadja ne(d), nee(d) 'need'
soome ne, mrd net 'need; nemad'
isuri ne 'need; nemad'
Aunuse karjala ned, net 'need'
lüüdi ne(d), ńed 'need'
vepsa ńed, ńeno(d), ńene͔d 'need'
? saami na- sõnas nappo 'niisiis, seega'
? mari nine 'need'
? komi mrd nije̮ 'nemad'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas nemad. Saami vaste võib olla (esitatu asemel) ka nie, nievt 'nii (nagu)'. nii on sõna need vana viisiütleva käände vorm. Vt ka nõnda.

nemad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna)
◊ nad
● liivi nänt (omastav) 'nende'
vadja nämä(d), nävä(d) 'nemad'
soome nämä 'need'
isuri nämäd 'need'
Aunuse karjala nämä, nämmä 'need'
lüüdi ńämä(d) 'need'
? saami ná, návt 'nii, nõnda'
ersa ńeť, ńe 'need'
mokša ńä, ńat 'need'
? mari nine 'need'
komi naje̮ 'nemad'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas need. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nood tüve vasteks. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide. On oletatud, et sama tüve vasted on ka mõned ugri ja samojeedi keelte käändelõpud, ungari -nek, -nak, mansi -na, -n, handi -nȧ, eenetsi -ne, samuti neenetsi kaassõna ńān 'juurde, juures'. nad on sõna lühenenud variant.

niplis : niplise : niplist 'luu- v puupulkade ümber mähitud niitidest nende vahelduva keeramise ja ristamisega pitsipadjal põimitud pits'
← alamsaksa knuppels 'pitsid'
← rootsi knyppel, knippel 'malakas, vemmal'; van 'niplamispulk'
Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve saksa vaste, nüppel.

nirk : nirgi : nirki 'suvel pruuni-kollast värvi, talvel üleni valge väike saleda kehaga kiskjaline (Mustela nivalis)'
● liivi nirt 'nirk'
soome mrd nirkko, nirkki 'nirk; mütoloogiline olend, kes hammustab lehmi või ennustab nende surma'
karjala van nirkku liitsõnas luminirkku 'nirk'
Läänemeresoome tüvi, mille vasted võivad lisaks olla ka vadja nirkko 'kärss' ja soome nirkko 'sakk' (nirgil on terav koon). Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nirk, nerk, nirrk, nirken, nirkk 'nugis; nirk'.

norss : norsi : norssi mrd 'meritint (Osmerus eperlanus eperlanus)'
← rootsi nors '(meri)tint'
← soome norssi 'meritint'
Sõna on levinud peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses, mistõttu on tõenäolisim laenamine soomerootsi või soome murretest; Loode-Eestis võib olla laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi norsh '(meri)tint'. On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa nors 'teatud lõheliste perekond'.

oht : ohu : ohtu 'olukord, kus ähvardab ebaõnn, katastroof; nende võimalus ja tõenäosus'
On arvatud, et algtähendus on olnud 'küllus' ja sellest tüvest on tuletatud ohter. Praegune tähendus võib olla kujunenud liitsõnast hädaoht, mis tähendab hädaküllust. Vt ka -ohtu, ohutama.

org : oru : orgu 'piklik nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud'
● vadja orko 'org; madalal alal paiknevad vadja külad ja nende ümbruskond, eeskätt Matti küla kant; mäeveer, nõlvak'
soome mrd orko 'märg nõgu, kitsas org; urg'
isuri Orgo (kohanimi)
karjala orko 'vesine nõgu, kus kasvavad kuused; kuru'
lüüdi org 'org, nõgu, metsane madal vesine koht'
vepsa org 'madal ala, nõgu, jäärak'
lõunasaami åarka 'metsane org'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka urg.

paar3 : paari : paari mrd 'aampalk, tala; kaelkoogud hrl koos nende otsas olevate ämbritega'
On arvatud, et kandetalade ja -riistade nimetus on laenatud mõnest germaani keelest, allikaks tüvi, millel on kandmise tähendus, ← alamsaksa bore, bare 'kanderaam, surnuraam', boren, baren 'tõstma, kandma' või ← vanarootsi bār 'kanderaam', tõenäoliselt alamsaksa keelest. Teisalt võib olla sama tüvi mis paar2.

park2 : pargi : parki 'korrastatud ja kujundatud puhkeala puude, põõsaste, muru ja veekogudega; mingi asutuse v organisatsiooni liiklusvahendite, masinate, mehhanismide kogum v nende asupaik'
← saksa Park 'park, puiestik; liiklemisvahendite v masinate kogumik ja nende asupaik'
Masinate kogumi ja asupaiga tähenduses on mõjutanud vene keel, vrd nt vene àvtopárk 'autopark'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina parricus 'aedik, tarandik'.

parv2 : parve : parve 'kinnitatult v lahtiselt kõrvuti asuvate palkide kogum vees nende edasiujutamiseks; kõrvuti asetatud palkidest, ujukeist vm koostatud veesõiduk'
● vadja parvi 'põrand; riiul'
soome parvi 'rõdu; lakk, laepealne'
isuri parvi 'riiul; rõdu'
? udmurdi pur '(palgi)parv'
? komi pur '(palgi)parv'
handi pŏr, pӑr '(palgi)parv; võrguhark'
mansi pōra '(palgi)parv'
neenetsi paŕa’, paŕe’ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
eenetsi pari 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
nganassaani χori̮ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
sölkupi pōri̮ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
kamassi parè 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
Uurali tüvi. Sama tüvi võib olla parv1, on oletatud tähenduse arengut 'hulk, kogum' > 'hulk kokku pandud palke' > 'parv, lava, kõrgend'.

piht3 : pihi : pihti 'pilak; (mitm) tangidekujuline pikkade harudega tööriist esemete kinnihoidmiseks sepistamisel, sepatangid; puust klamber esemete, nende üksikosade kinnihoidmiseks, fikseerimiseks vms'
● vadja pihed 'tangid, pihid'
soome pihti (hrl mitm pihdit) 'tangid, pihid, näpitsad'
isuri pihed (mitm) 'tangid, pihid'
Aunuse karjala piihtet, piihtüöt (mitm) 'tangid, pihid, näpitsad'
lüüdi piihťemed (mitm) 'tangid, pihid'
vepsa pihťhed (mitm) 'tangid, pihid'
saami basta 'klamber; tangid, pihid'
ersa peš- liitsõnas peš-čuvto 'panni saba'
mokša peš 'pilak, peerujalg'
komi peš 'pilak, peerujalg'
Läänemeresoome-permi tüvi.

plink : plingi : plinki 'tihe, sile, sitke'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla laenatud saksa või rootsi keelest, ← saksa flink 'kärmas, nobe, väle' või ← rootsi flink 'väle, kärmas, nobe, kiire'; nende sõnade algne tähendus on olnud 'läikiv, sile'.

posima : posida : posin 'maagilisi sõnu lausuma, nende abil arstima, ennustama v nõiduma; pusima'
◊ posisema,posu
● ? liivi possāgõl, possõn 'tõsine; pahur'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pobisema, podisema, pomisema, porisema, pusima, nosima, sosisema.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

reenama : reenata : reenan 'ära määrima, mustama, rikkuma'
◊ rõõnama
← soome rienata 'pilgata, häbistada, rüvetada'; riena 'pilkamine, teotus, rüvetus; kurjade vaimude poolt põhjustatud haigus (rahvausus); häda, takistus'
Sõna on laenatud kirderannikumurretesse ja nende naabermurrakutesse, kust see on toodud kirjakeelde. rõõnama on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.

segama : segada : segan 'tülitama, häirima; aine v materjali osi liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub; kahest v enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v tekitama; asetust, järjekorda muutma; arusaamatuks muutma'
◊ seas, sekka
● liivi sie’ggõ 'segada, segi ajada', siegās 'seas, hulgas'
vadja segata, seätä 'segada, segi ajada', segaza 'seas, hulgas'
soome sekoittaa 'segada, segi ajada', seota 'segamini minna; mõistust kaotada', seassa 'seas, hulgas'
isuri sekkoittaa 'segada', seas 'seas, hulgas'
Aunuse karjala sevota 'segi minna; teelt eksida', segah 'sees, seas'
lüüdi šegota 'segi minna'
vepsa segoida 'eksida; segi minna; pead kaotada, nõutuks jääda', sega 'segav asjaolu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sägamäste 'koos, segatud'. Vt ka sekeldama.