[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

mesi : mee : mett 'magus siirupjas, seismisel kristalliseeruv vedelik, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist v taimeeritistest'
indoeuroopa *medhu-
sanskriti mádhu 'nektar; magus jook'
leedu medus 'mesi; mõdu, nektar'
vene mёd 'mesi; mõdu'
liivi me, mež 'mesi'
vadja mesi 'mesi'
soome mesi 'nektar, mesi'
isuri mesi 'nektar, mesi'
Aunuse karjala mesi 'mesi; meejook'
lüüdi meži 'nektar, mesi; mõdu'
vepsa meźi 'mesi'
ersa meď 'mesi'
mokša meď 'mesi'
? mari müj 'mesi'
udmurdi mu 'mesi'
komi ma 'mesi'
ungari méz 'mesi'
Võib olla ka veidi hilisem, indoiraani laen.

mõdu : mõdu : mõdu 'endisaegne kääritatud, alkoholisisaldusega meejook; tööstuslikult valmistatud alkoholita linnasejook'
?balti *medu-
leedu medus 'mesi'
läti medus 'mesi; mõdu'
preisi meddo 'mesi'
?alggermaani *među-z
vanaislandi mjǫðr 'mõdu'
vanarootsi miöþer, mioþer 'mõdu'
vanaülemsaksa metu 'mõdu'
vadja mõtu 'mõdu; õlu'
soome mrd metu 'nektar, mesi, mahl'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mädo, mödo, mäto 'mõdu'.

neste : neste : nestet '(kaste)märg; vedelik; õite meenäärmete toodetav magus vedelik, nektar'
soome neste 'vedelik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis läänemeresoome tüvest, mis esineb murdesõnas nestütämmä 'niisutama' ning mille vasted on ka isuri nestää 'lekkida, läbi tilkuda' ja Aunuse karjala ńestüö 'niiskuda, märguda'. Tuletis neste on registreeritud eesti vanemast murdekeelestki, kuid tähenduses 'niiske'.

sima : sima : sima 'pärmiga kääritatud sidrunikali'; mrd 'magus taimemahl; leemendav vedelik, lima'
?alggermaani *sim-
taani mrd sime 'nõrguma, tilkuma'
?balti
leedu syvas (hrl mitm syvai) 'mahl, puumahl; mesi'
vadja rhvl sima 'mesi'
soome sima 'pärmiga kääritatud magus sidrunikali'; rhvl 'mesi'
karjala rhvl sima 'mesi'
On peetud võimalikuks ka laenamist kaupmeeste vahendusel turgi keeltest, vrd tšuvaši sim 'magus jook, nektar, meejook'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur