[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
● liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

luikama : luigata : luikan 'heledasti huikama v hüüdma'
◊ luik
● vadja luikata 'neelata; rüübata', luikko 'luik'
soome luikata 'huigata, hõigata', mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
Aunuse karjala luikkua 'nuuksuda'
karjala luikku 'hani'
lüüdi luikata 'häälitseda'
vepsa luikasteldas 'luksuda, kõõksuda; naerust lämbuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.

neelama : neelata : neelan 'kurgu- ja neelulihaste kokkutõmmete abil midagi suust ja neelust söögitorusse suruma'
● liivi nīelõ 'neelata'
vadja neelu '(mõrra v rüsa) neel', neellä 'neelata'
soome niellä 'neelata'
isuri neelo '(rüsa) neel'
Aunuse karjala nielu '(mõrra) neel'
karjala niellä 'neelata'
saami njiellat 'neelata'
ersa ńiľems 'neelama'
mokša ńiľəms 'neelama'
mari nelaš 'neelama; näkkama, õnge haarama (kala kohta)'
udmurdi ńi̮li̮ni̮ 'neelama'
komi ńi̮vni̮ väljendis lov ńi̮vni̮ 'kramplikult õhku ahmima (agoonias)', ńi̮lavni̮ 'neelama'
handi ńel- 'neelama'
lõunamansi ńält- 'neelama'
ungari nyel 'neelama, neelatama'
neenetsi ńaᵊlǝ- 'neelama'
eenetsi noddo- 'neelama'
nganassaani ńaltamiʔe- 'neelama'
Uurali tüvi.

õgima : õgida : õgin 'aplalt sööma'
● ? soome mrd hokaista 'kiiresti neelata; õgida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.