[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jooma : juua : joon 'mingit vedelikku suuga võtma ja alla neelama'
◊ joovastama
● liivi jūodõ 'juua'
vadja juvva 'juua'
soome juoda 'juua'
isuri joovva 'juua'
Aunuse karjala juvva 'juua'
lüüdi ďuoda 'juua'
vepsa joda 'juua'
saami juhkat 'juua; suitsetada, tõmmata'
mari jüaš 'jooma'
udmurdi jui̮ni̮ 'jooma'
komi juni̮ 'jooma'
? handi jańś- 'jooma, rüüpama'
mansi aj- 'jooma'
ungari iszik 'jooma'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keelte *jug- 'neelama' ja mongoli ugu, ū 'jooma'. Vt ka jomm, jooksma, joom, joovikas, jopastama.

kaapama : kaabata : kaapan 'haarama, kahmama, krabama; (korraks) pühkima'; mrd 'varastama'
? ← rootsi kapa 'kaaperdama, hõivama, vallutama'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome kaapata 'kaabata, haarata, krahmata'. Tõenäolisemalt on soome tüvi rööplaen rootsi keelest. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kapoďems 'kaapama, haarama, kinni võtma; varastama', mokša kapəďəms 'kahmima, kahmama; neelama, alla kugistama'. Vormiliselt saab sõna tõlgendada kaapima tuletisena, on sellega ilmselt osaliselt segunenud.

kugistama : kugistada : kugistan 'kiiruga alla neelama, ahnelt midagi sööma' kugisema

neelama : neelata : neelan 'kurgu- ja neelulihaste kokkutõmmete abil midagi suust ja neelust söögitorusse suruma'
● liivi nīelõ 'neelata'
vadja neelu '(mõrra v rüsa) neel', neellä 'neelata'
soome niellä 'neelata'
isuri neelo '(rüsa) neel'
Aunuse karjala nielu '(mõrra) neel'
karjala niellä 'neelata'
saami njiellat 'neelata'
ersa ńiľems 'neelama'
mokša ńiľəms 'neelama'
mari nelaš 'neelama; näkkama, õnge haarama (kala kohta)'
udmurdi ńi̮li̮ni̮ 'neelama'
komi ńi̮vni̮ väljendis lov ńi̮vni̮ 'kramplikult õhku ahmima (agoonias)', ńi̮lavni̮ 'neelama'
handi ńel- 'neelama'
lõunamansi ńält- 'neelama'
ungari nyel 'neelama, neelatama'
neenetsi ńaᵊlǝ- 'neelama'
eenetsi noddo- 'neelama'
nganassaani ńaltamiʔe- 'neelama'
Uurali tüvi.

pala : pala : pala 'korraga hammustatav v suhu võetav tükk, suutäis; lühike teos, selle osa; (väike) tükk v osa'
● liivi palā 'lõik, tükk, osa'
vadja pala 'tükk'
soome pala 'tükk; suutäis'
isuri pala 'tükk'
Aunuse karjala pala 'lõik, tükk'
lüüdi pala 'tükk'
vepsa pala 'tükk'
saami van buola 'tükk'
ersa pal 'leiva-, lihatükk'
mokša pal 'liha'
? mari pultə̑š 'tükk, jupp'
? komi palak 'kiht; tükk'
handi pul 'tükk, suutäis'
mansi pūl 'tükk, suutäis'
ungari falat 'tükk, suutäis'
neenetsi paľe- 'sööma, neelama'
sölkupi poli̮- 'neelama'
Uurali tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas põlema.

sööma : süüa : söön 'midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama, eine(s)tama'
◊ sööbima, sööstma, sööt, söövitama, süst, süstima
● liivi sīedõ 'süüa'
vadja süvvä 'süüa'
soome syödä 'süüa'
isuri söövvä 'süüa'
Aunuse karjala süvvä 'süüa'
lüüdi šüödä 'süüa'
vepsa söda 'süüa'
ersa śevems 'sööma'
mokša śivəms 'sööma'
? udmurdi śini̮ 'sööma'
? komi śojni̮ 'sööma'
handi le-, li- 'sööma; jooma; valutama; vahekorras olema'
mansi tē-, tāj- 'sööma; põlema'
ungari eszik 'sööma'
Soome-ugri tüvi. sööstma on vana enesekohane tuletis. Sõnades süst ja süstima on kirjakeeles kasutusele võetud selle tuletise murdevariant. Tuletis sööbima võib olla ka laenatud, ← soome syöpyä 'läbi kuluda, sööbida'. Eesti keelest on laenatud läti mrd suimit 'ahnelt sööma'. Vt ka sõim.