[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

amet : ameti : ametit 'ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab ka tasu; (elu)kutse, kutseala; teenistus-, töökoht; tegevus, töö'
○ am(m)at, ammet, anep
← alamsaksa ammet 'käsitöö; tsunft; amet'
Peamiselt Läti piiri ääres levinud murdevariante amat, ammat on võinud mõjutada läti keel või need on laenatud läti keelest, ← läti amats 'amet, töökoht'. Eesti keelest võivad olla laenatud eestirootsi ammet, ammbet, ambäit 'amet, töö, tegevus'.

et (sidesõna)
● vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi ań 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
◊ kasu
● liivi ka’zzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂awks-e-, *h₂awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

kili : kili : kili '(halvustavalt) pilusilmne inimene'
Võib olla (uus)alamsaksa laen, ← alamsaksa schil(we)n 'kõõritama, kõõrdi vaatama; silmanurgast piiluma'. Teisalt võib olla sama tüve variant mis murdesõnades killis 'pilukil; pungis, jõllis', killitama 'silmi kissitama', killisilm 'pilusilm'. Need murdesõnad on levinud peamiselt kirderannikumurretes ning tõenäoliselt soome keelest laenatud, ← soome killittää 'silmi pilutada; jõllitada, vahtida', killillään 'pungis, jõllis (silmade kohta)', killisilmä 'jõllsilm, punnsilm'.

kutsu : kutsu : kutsut lastek 'koer'
? ← vene mrd kútja 'kutsikas'
Teisalt on tüve peetud häälikuliselt ajendatud omatüveks. Lähedasi (noore) koera nimetusi on nii sugulaskeeltes, nt Aunuse karjala kudžu 'kutsikas', lüüdi kudžu 'kutsikas', udmurdi kuč́a(pi) 'kutsikas', ungari kutya 'koer', mansi kūťuw 'kutsikas', kui ka teiste keelekondade keeltes, kuid tõenäoliselt on need teise päritoluga.

kõri : kõri : kõri 'kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni'
○ kirderanniku kori
● vadja kõri 'kõri, kurk'
isuri kori 'kõri, kurk'
? udmurdi gur- sõnas gur-ul 'lõug'
? komi garań 'söögitoru'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi, mille vasted on soome van kero 'kurk, neel, kõri', isuri kerus liitsõnas söömäkerus 'söögitoru', Aunuse karjala kero, keroi 'kõri, kurk, neel', lüüdi ḱeroi 'söögitoru; kõri', vepsa keruz 'söögitoru' ja Lule saami karras 'hingetoru, kõri'. Need võivad olla ka sama tüve variandid.

kägar : kägara : kägarat 'kokkuvajunud v -pressitud vormitu tomp v nutsak'
◊ käkerdama
● vadja käkärä 'junn, pabul'
soome käkkärä 'käkras, kõverik; kõver puu'
Aunuse karjala käkkürä 'kõver puu'
vepsa käkurta 'kokku keerata'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mäkerdama. On ka arvatud, et tüve vaste on soome kekäle 'tukk, süsi'. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on isuri kakkaara 'lehmakook', soome mrd kakara 'mulla- v sõnnikukamakas; junn', Aunuse karjala kagareh 'sõnnikukamakas; pabul', lüüdi kakark 'lambapabul'. Need vasted võivad olla ka tüve kaka tuletised. Vt ka käkk.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
◊ lapuline
● liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

melu : melu : melu 'lärm, kära; õiendamine'
← soome melu 'müra; kära, lärm; möll'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma 'käratsema', kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud.

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
○ mitt
← alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

napp2 : napa : nappa 'torupilli puhumisputk'; mrd 'lutt; rinnanibu'
← rootsi napp 'lutt; lutipudel, lutisarv'
Tähendus 'torupilli puhumisputk' on ilmselt teisene, kujunenud selle põhjal, et pilli huulik pannakse suhu nagu lutt. Varem on laenatud tüve alggermaani või vanarootsi vaste, napp1. On ka oletatud, et laenuallikaks on rootsi knapp 'nööp; nupp', või et tegemist on häälikuliselt ajendatud (oma)tüvega; need oletused on vähem usutavad.

narisema : nariseda : narisen 'tumedalt põrisevat v larisevat häält kuuldavale laskma; norisema'
● soome narista 'nagiseda, kriuksuda, krigiseda; nuriseda, viriseda'
Aunuse karjala nariz- 'nagiseda, kriuksuda; koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nirisema, norisema, nurama, larisema. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi knarra 'kriuksuma, krigisema, krudisema, nagisema; torisema, pahutsema' ja saksa knarren 'kriuksuma, nagisema; kärisema (hääle kohta)', need võivad olla läänemeresoome keelte sõnu mõjutanud.

need : nende : neid (mitmuslik omadussõnaline näitav asesõna)
◊ nii
● liivi ne 'need'
vadja ne(d), nee(d) 'need'
soome ne, mrd net 'need; nemad'
isuri ne 'need; nemad'
Aunuse karjala ned, net 'need'
lüüdi ne(d), ńed 'need'
vepsa ńed, ńeno(d), ńene͔d 'need'
? saami na- sõnas nappo 'niisiis, seega'
? mari nine 'need'
? komi mrd nije̮ 'nemad'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas nemad. Saami vaste võib olla (esitatu asemel) ka nie, nievt 'nii (nagu)'. nii on sõna need vana viisiütleva käände vorm. Vt ka nõnda.

neet : needi : neeti 'silindriline peaga kinnitusvahend, mille abil ühendatakse mittelahtivõetavalt (metall)detaile'
○ nee(d)
← alamsaksa nēt-, nede- 'neet(ima)'
Alamsaksa laenuallikat ei ole iseseisva sõnana registreeritud, kuid tüvi esineb näiteks liitsõnas nētiseren, nedeiseren 'tööriist neetimiseks'.

nemad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna)
◊ nad
● liivi nänt (omastav) 'nende'
vadja nämä(d), nävä(d) 'nemad'
soome nämä 'need'
isuri nämäd 'need'
Aunuse karjala nämä, nämmä 'need'
lüüdi ńämä(d) 'need'
? saami ná, návt 'nii, nõnda'
ersa ńeť, ńe 'need'
mokša ńä, ńat 'need'
? mari nine 'need'
komi naje̮ 'nemad'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas need. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nood tüve vasteks. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide. On oletatud, et sama tüve vasted on ka mõned ugri ja samojeedi keelte käändelõpud, ungari -nek, -nak, mansi -na, -n, handi -nȧ, eenetsi -ne, samuti neenetsi kaassõna ńān 'juurde, juures'. nad on sõna lühenenud variant.

nii 'sedamoodi, selliselt; sel määral, sedavõrd; umbes, (millegi) ringis; selle tulemusel, seetõttu' need

niisuke : niisukese : niisukest 'niisugune'
◊ nihuke, nisuke
Kuluvorm sõna niisugune ( need ja sugu1) tuletisest liitega -ke(ne). Variandis nihuke on rõhutus asendis toimunud muutus s > h.

ning 'ja'
Kuluvorm kas sõnast *niinkä (sõna nii varasem kuju + rõhuliide -ka/-kä) või sõnaühendist *niin kui(n) 'nii kui', need ja kui.

nood : nonde : noid (mitmuslik näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale v varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v olukorrale)
● Kukkusi vadja noo 'nood'
soome nuo, mrd nuot, noi 'nood'
isuri noo 'nood'
Aunuse karjala nuod 'nood'
saami nu, nuvt 'nii'
ersa nona 'need, muud'
mokša nona 'teine, muu, eelmine'
mari nuno 'nemad; need'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-volga või koguni uurali tüvi. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nemad tüve vasteks. Vt ka nõnda.

nukk1 : nuka : nukka 'nurk'
◊ nukk2
? ← alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)'
? ← rootsi nock 'raaots; katusehari'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida alamsaksa ja rootsi sõna on mõjutanud ning mille vasted on liivi nukā '(leiva)tükk, kamakas', vadja nukka 'ots; neem; mäenukk, küngas; nõlv', soome mrd nukka 'ots, tipp' ja isuri nukka 'ots; nurk; nõlv; abajas'. Need läänemeresoome keelte sõnad võivad olla ka rööplaenud. nukk2 on erineva tüvevokaaliga ning tähenduslikult eristunud tüvevariant. Vt ka nukk4.

nõnda 'nii'
◊ na1, naa
● vadja nintaa 'nii, nõnda'
Kuluvorm sõnaühendist *niin taβoin (nii, need, + mitmuse viisiütlev sõnast tava) või *noin taβoin ( *noin on viisiütlev sõnast nood). Kujunemiskäik on olnud *niin taβoin > ninda > nenda > nõnda. naa ja na1 on veelgi lühenenud variandid, kujunemiskäik nõnda > nõnna > naa, lauserõhutus asendis na. Vt ka nentima.

puhkema : puhkeda : puhken 'avanema, õide v lehte minema; hoogsalt algama'
◊ puhki
● vadja puhgõta 'puhkeda'
soome puhjeta 'lõhkeda; ilmuda, nähtavale tulla, puhkeda; vallanduda, alata'
isuri puhkiissa 'puhkeda'
Aunuse karjala puhketa 'lõhkeda; puhkeda, avaneda, ilmuda; äkki teha'
lüüdi puhketa 'lõhkeda; puhkeda'
vepsa puhketa 'katki, lõhki minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades puhkama, puhkima, puhuma. Tüve vasted võivad olla ka udmurdi bi̮č́ki̮ni̮ 'pistma, torkama' ja komi bi̮čki̮ni̮ '(läbi) torkama, katki tegema', need võivad siiski olla rööpselt kujunenud.

risti- 'kristlik'
← ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
← alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
← saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.

rups : rupsi : rupsi 'teisejärgulised tapasaadused, siseelundid, pead, sabad, jalad jms'
◊ rupskid
← vene rubcý (mitm) 'rupskid, looma mao- ja soolteraidmed'
rupskid on tüve mitmuslik rööpvariant. Laenatud on ka teine sama vene tüve tuletis, rupsik; osaliselt on need laenud vormilt segunenud.

rupsik : rupsiku : rupsikut 'paik jalatsi tallal v kontsal'
◊ rupski
← vene rúbčik 'väike arm; väike täke; kitsas palistus'; mrd 'paik jalatsi tallal'
rupski on tüve rööpvariant. Laenatud on ka teine sama vene tüve tuletis, rups, osaliselt on need laenud vormilt segunenud.

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

teljed : telgede : telgi ~ telgesid (mitm) 'kangaspuud; kudumismasin'
○ telle(d), telli(d)
← alamsaksa stelle, stel 'kanderaamistik, raam (nt vankril); kangasteljed; tellingud'
Sõna on rahvaetümoloogiliselt seostatud tüvega telg, mistõttu need kaks sõna langevad vormistikult kokku. Murretes on säilinud algupärasem tüvevariant telle, telli.

väin : väina : väina 'kaht suuremat veekogu ühendav kitsas veeala'
● liivi vēna 'sadam; lai jõesuu; Daugava, Väina jõgi'
On arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *dveinā, mille vaste on vene Dviná 'Daugava'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on soome väylä 'laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon' ja saami fávli 'väin; sügav vesi; avameri, ulgumeri'. Need sõnad on tõenäoliselt laenatud germaani tüvest, mille vaste on nt norra vale 'madal koht jõesängis'. Soome sõna on hiljem samuti laenatud, väil.