[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

lust : lusti : lusti 'nauding, lõbu; heameel, rõõm; himu'
← alamsaksa lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine'
Samatüveline tegusõna lustima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa lusten 'himustama, ihaldama'. Eesti keelest on laenatud isuri lusti 'ilus; tore, meeldiv' ja vadja lusti 'ilus; ilu; lust, rõõm'.

lõbu : lõbu : lõbu '(meeleline) mõnu(tunne), nauding, lust, heameeletunne, rõõm'
○ kirderanniku lebu, lobu
Võib olla lebama tüve tuletis, vrd soome lepo 'puhkus; rahu', vepsa ľebu 'puhkus'. On arvatud, et nimisõnatüvi võib olla eraldi laen, ← alggermaani *slēpa-z, mille vaste on nt vanasaksi slāp 'uni', või ← alggermaani *χlewa-, mille vaste on nt vanaislandi hlé 'kaitse, vari, kaitstud koht'. Samalaadne tähenduse vaheldus on nt rootsi keeles: ro 'rahu, vaikus; puhkus' ja rolig 'lõbus, rõõmus; kena'.

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
● vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

nautima : nautida : naudin 'mõnu, lõbu, heaolu tundma; millestki meeldivast osa saama'
← soome nauttia 'mõnu tunda; süüa; juua; kasutada, tarvitada; saada, omada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keele eeskujul on moodustatud ka tuletis nauding, vrd soome nautinto 'nauding'.

õnn : õnne : õnne 'rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga'
● liivi vȯņ 'õnn'
vadja õnni 'õnn; saatus'
soome onni 'õnn; rõõm; vedamine'
Aunuse karjala onni 'õnn, vedamine'
vepsa onetoi 'õnnetu'
saami vuodna 'õnn, vedamine'
On arvatud, et tüve õõs tähenduslikult eristunud variant. Tähendusareng on olnud ’tühi koht’ › ’olukord’ › ’saatus, hea õnn’. On ka oletatud, et vana laen, ← eelgermaani *wn̥(H)-, mille vasted on nt vanaülemsaksa wunna, wunnia 'rõõm, nauding; õnn, õndsus' ja vanainglise wynn 'rõõm, nauding; õnn, õndsus'.