[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 29 artiklit

kehitama : kehitada : kehitan 'natuke tõstma ja langeda laskma, kergitama; kergitades kohendama' kehklema

kihu1 : kihu : kihu 'midagi pisipeent; ivake, natuke'; mrd 'jääkirme; kidur, kasvus kängu jäänud'
● ? soome mrd kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
? karjala kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka kihu3.

maik : maigu : maiku 'maitse'
Võib olla sama tüve variant mis sõnades mage, magu1, maits(e)ma. Vrd ka soome van srmt maikata, maikoa 'natuke maitsta, rüübata, limpsida'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

mõhk1 : mõha ~ mõhu : mõhka ~ mõhku 'jämedam koht, paisutus, kumerus; mõhn, kühm'; kõnek 'natuke, põrmuke, raas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi võib olla nt mõhn. Vt ka mõhk2.

natike : natikese : natikest 'natuke' natuke

natuke : natukese : natukest 'vähene hulk, kübeke; (määrsõnana:) veidi, pisut'
natike
● ? soome van srmt natukka 'nõrk, kasvult peenike', mrd pojan natukka 'poisipõnn'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

nipsama : nipsata : nipsan 'kergelt lööma; nipsu laskma; ninakalt ütlema; (ära) näpsama'
soome mrd nipsiä 'lõigata (natuke); suhu napsata'
Aunuse karjala ńipsa- 'naksatada, naksuda; (tagasi) libiseda', ńipsoa- 'naksatada, naksuga sulgeda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades napsama, näpsama ja nippima. Mõjutanud võib olla saksa knipsen 'nipsutama, klõpsutama; augustama, täksima' ja rootsi knipsa 'ära näpistama'. Vt ka nips1.

piisk : piisa : piiska 'väike ümmargune v pirnjas vedeliku osake, tilk; natuke, veidike (hrl joodava vedeliku kohta)'
liivi pīsk 'tilk, piisk'
soome mrd piiska 'vihmapiisk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On arvatud, et soome ja eesti-liivi sõnad võivad olla rööpselt tekkinud.

pilkuma : pilkuda : pilgun '(kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta); vilkuma, välgatlema'
?alggermaani *blika-
vanaislandi blika, blíkja 'välkuma'
vanarootsi blika 'nähtavale tulema'
saksa blicken 'vaatama; välkuma, läikima, kumama'
liivi pilkõ 'pilgutada, välkuda, särada', pilktõ 'kissitada; silma pilgutada'
vadja pilkuttaa 'vilksata, vilksamisi vaadata', pilkka 'pilk'
soome pilkottaa 'natuke paista, vilksatada'
Aunuse karjala piľčoittua '(silmi) pilutada, natuke paista, vilksatada; vilkuda, särada, helkida', piľkettiä 'vilkuda, särada, helkida'
? lüüdi piltšotada 'paista (tuli)'
vepsa pilkta 'vilkuda, välgatada; sädeleda', piľkištada 'vilkuda; vidutada, kissitada; välja vaadata'
Tähenduses 'pilgutama' on tõenäoliselt olnud ka hilisemaid mõjutusi. Liitsõna silmapilk on ilmselt tõlkelaen, vrd saksa Augenblick 'silmapilk, hetk', Auge 'silm'. Sama germaani tüvi on pilkama laenuallikas. Vt ka pilgeni, pilkane.

pireke : pirekese : pirekest mrd 'natuke'
● ? liivi pirā 'ümar tükk; lamba-, jänese-, kitsepabul; kuivanud okas'
? soome van srmt pira 'raas, kild'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka kaugemates sugulaskeeltes, udmurdi pi̮ri̮ 'raas, kild, tükike', handi pǝ̑r 'raas, kild, tükike'.

pisike : pisikese : pisikest '(väga) väike; lühiajaline; nõrk; tühine'
pisku, pisut
liivi piški 'väike'
vadja piški, pisukkõnõ 'väike'
soome mrd piskuinen 'väga väike'
vepsa piskuińe 'väga õhuke laast'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase tüve vasted on Aunuse karjala pičukkaine 'pisike, tilluke', lüüdi pitš́um liitsõnas pitš́um-pikkaraińe 'väga väike', vepsa pičuińe 'väike'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve peen variant. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi, kuid eri päritolu tüvesid on ka teistes keeltes, nt ungari pici 'tilluke, väike; natuke, vähe', mongoli biči-ken 'väga väike'. Eesti keelest on laenatud läti piziķis, pizuks 'pisike, põngerjas'.

pisut 'veidi, natuke, vähe(ke)' pisike

puhk1 : puhu : puhku 'kord, juhtum; hetk, viiv; natuke' puhuma

raas : raasu : raasu 'väike tükk, väike kild; väheke, natuke'
liivi rōz, rōški 'natuke, väheke'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas raasima. Eesti keelest võib olla laenatud läti rāzīte 'natuke'.

rikas : rikka : rikast 'varakas; midagi väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v omav; saagikas, viljakas; mitmekülgne, sisukas; külluslik'
alggermaani *rīkja- 'võimas, vägev'
vanaislandi ríkr 'võimas, vägev'
saksa reich 'rikas; rikkalik, rohke'
inglise rich 'rikas; väärtuslik'
liivi rikāz 'rikas'
vadja rikas 'rikas'
soome rikas 'rikas; rikkalik'
isuri rigas 'rikas'
Aunuse karjala rikas 'rikas'
lüüdi rikkahembaine͔ 'natuke rikkam'
Laenuallikas on tuletis tüvest, mille rootsi või alamsaksa vaste on hiljem samuti laenatud, riik.

sugu2 'natuke, pisut; [eitusega] üldse (mitte)' sugu1

sutike : sutikese : sutikest 'veidi, pisut, natuke'
tsutt, tsuut, tsiut, tsütt
suts
vene čut 'vaevalt, hädavaevu; pisut, veidi'
Laentüvele on lisatud liide -ke(ne).

suts : sutsu : sutsu kõnek 'natuke, väheke' sutike

teib : teivi : teibi 'tumehalli selja, hallikassiniste külgede ja valkja kõhuga sale jõekala, häslik (Leuciscus leuciscus)'
balti *staip-, *steip-
läti mrd stiepats 'turb (Leuciscus cephalus)'
liivi teib, tēbaz 'säinas'
soome seipi 'teib'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi taip 'räimest natuke suurem kala, (meri)tint [?]', täib 'kiisk' ja võib-olla läti mrd teiba 'forell'.

tiba : tiba : tiba 'piisk, tilk; väike kogus, natuke, väheke; mitme lõimelõnga samaaegne katkemine (kangaviga)'
soome tippa 'tilk, piisk; natuke, väheke (eitavas kontekstis)'
isuri tippa 'tilk, piisk', tippu 'raasuke, natuke'
Aunuse karjala tippu 'tilk, piisk'
lüüdi ťipp 'tilk, piisk'
vepsa ťipp 'tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tibima ja/või tippima1. Lähedased tüved on nt tsipa ja tips. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi mrd tipp, tippa 'tilk, piisk'.

tilk : tilga : tilka 'väike kerajas v pirnjas vedeliku osake, piisk; väike kogus; ravimvedelik, mida manustamisel mõõdetakse tilgaviisi'
liivi tīlka 'tilk'
vadja tilkka 'tilk'
soome tilkka 'tilk'
isuri tilkka 'tilk'
Aunuse karjala tilku 'tilk'
lüüdi ťilk 'tilk'
vepsa ťüukuińe 'tilgake; raas, natuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tilisema, tilksuma, tilpama, tiltsuma, tolk1, silgutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tilk 'tilk; tilkuma' (tegusõnana ← tilkuma) ning läti mrd tilka 'jääpurikas; (tilkuv) sülg, ila'. Vt ka tilgastama ja tõlkjas.

tirts : tirtsu : tirtsu 'siristav hüppejalgade ja lühikeste tundlatega putukas; väike tüdruk; natuke, veidike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema, tirt, lirtsuma, sirtsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti circenis 'kilk; rohutirts'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tirts 'tilk, eriti viimased tilgad lüpsmisel' ja baltisaksa Tirz 'tilgake, natuke'.

toll1 : tolli : tolli 'pikkusühik, 2,54 cm; kübe, raas, natuke'
alamsaksa tol 'oksa ots; oks'
Pikkusühiku tähendust alamsaksa sõnal registreeritud ei ole, kuid on usutav, et sõna siiski kasutati ka selles tähenduses, sest niisugune tähendusnihe on toimunud tüve saksa vaste puhul, vrd saksa Zoll 'toll'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåll 'toll (pikkusühik)'.

torts : tortsu : tortsu 'lühike madal törtsuv heli; natuke(ne), sorts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades torisema, tort2 ja törts.

tsipa : tsipa : tsipat 'natuke, veidike'
liivi sipā 'tilk; punkt, täpp'
? soome mrd sipakka '(paberi)riba, tükike, pala'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas siputama. Lähedane tüvi on nt tiba. Kirjakeeles on kasutusele tulnud sõna Võru ja Tartu murde variant. Murretes on tuntud ka variant sipake.

turd : turra : turda 'poolkuiv; natuke niiske ja seetõttu vettpidav; turske, priske'
liivi turdõ 'mädaneda, roiskuda'
vadja turta 'tuim, kangestunud, tundetu; halvatud'
soome turta 'tuim, kangestunud, tundetu; loid, ükskõikne, hingetu'; van kirjak 'viljatu v pehkinud (puu)'; mrd 'vettinud, sinetunud, sitkeks muutunud (puu kohta); maitsetu, toores, poolküps (toidu kohta)'
isuri turra 'tuim, kangestunud, tundetu; pehkinud või kuivanud (puu kohta)'
karjala turto 'jalal kuivav (puu kohta)'
? mari turtaš 'kortsu minema; vähenema, kahanema; kössi v kõverasse tõmbuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *sturđa-, mille vaste on vanaislandi storð 'rohi; noor puu'.

törts : törtsu : törtsu 'lühike madal törisev heli; vähene kogus v määr, natuke'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, torts, sortsama. Lähedase tüve vasted on ka soome törttö 'torbik, tuutu'; mrd 'ümarapõhjaline puu- või plekknõu', mrd törtöttää 'tuututada, pasunat puhuda; valjusti rääkida' ja karjala törttö 'lapse söötmissarv'.

veidi (väljendab lähemalt piiritlemata vähest määra v hulka) 'natuke, pisut'
On arvatud, et sõnas on vähe tüve reeglipäratu variant.

vähe 'pisut, natuke, veidi'
väike
?alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur