[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

kekk : keki : kekki 'edev, eputav; ehitud, mukk'; mrd 'nali, kelmus; naljakas'
← alamsaksa geck 'rumal, totter, mõistmatu; narr, tola, lollpea'

loll : lolli : lolli 'rumal, taipamatu; lihtsameelne; hull, poole aruga'
● liivi loļ 'loll, rumal'
vadja lollo 'juhm; lollakas, juhmakas'
soome mrd lolli 'narr, loll, rumal; paks, lodev, laisk'
isuri lolloi 'rumal, loll'
? karjala ľoľľo 'vennas (venna hellitusnimi)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt rootsi kõnek lolla 'maakas, rumal ja naiivne naisterahvas', saksa mrd lulle, löll(e), lülle 'mõistmatu, rumal', itaalia lollo 'mõistmatu, rumal'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Loll 'väiksemate vaimsete võimetega'.

mulk1 : mulgi : mulki 'Mulgimaa põliselanik, sealt pärinev isik'
← läti muļķis, muļķe 'narr, lollpea'
Tõenäoliselt levis sõna esialgu ainult Mulgi murdes tähenduses 'lollpea' ja hõimunimetuseks kujunes hiljem Mulgimaa naaberaladel.

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
← alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

ohmu : ohmu : ohmut kõnek 'rumal, taipamatu, tohman, tobuke'
● vadja vohma 'rumal, loll, hull'
isuri vohma 'loll, narr, rumal'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tohm.

peiar : peiari : peiarit 'vigurimees, naljahammas'
← rootsi mrd spejare 'pilkaja, narr'

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
● liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
Salatsi liivi rumal 'rumal, loll'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tola : tola : tola 'narr, kloun, veiderdaja; tobu, lollpea; poole aruga, napakas'
● ? soome mrd toli 'vähese aruga; tõsine; tark', tolikka, tolero 'rumal; rumaluhke, jutukas inimene; poisinolk; väike haug'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd tola 'vähese aruga' ja eestirootsi tåla 'tobu, loll; narr, kloun'. Vt ka tolvan.

turakas : turaka : turakat 'loll, tobu; teatud kaardimäng; kaotaja kaardimängus'
○ turak, tuurak(as)
← vene durák 'loll, tobu, narr; teatud kaardimäng; kaotaja selles mängus'
Laen on muganemisel muutunud kas-liiteliste sõnade sarnaseks.