[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aher1 : ahtra : ahtrat 'sigimatu; viljatu; napp, kasin'
● liivi ō’dõr(z), ā’dõr 'viljatu, aher'
vadja ahõr 'aher'
soome mrd ahtera 'aher'
ersa ekšťer, jakšťeŕ 'viljatu, aher'
mokša äšťəŕ 'viljatu, aher'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kabe2 : kabeda : kabedat 'käbe, kärmas; tragi; korralik, kena; peenike, sale; täbar, vilets'; mrd 'kerge kuiv külm'
● soome kapea 'kitsas; peenike, sale; napp, kasin, piiratud'
Aunuse karjala kabei, kappei 'vähene, napp'
Läänemeresoome tüvi.

kasin : kasina : kasinat 'vähene, napp; kõlbeliselt puhas, vooruslik' kasima

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kesine : kesise : kesist 'kestane, kesi sisaldav; vilets, nigel; napp, vähene' kesi

kitsas : kitsa : kitsast 'ristsuunas väikese ulatusega; ruumilt, mahutavuselt ebapiisav; väikese ulatusega, piiratud; (majanduslikult) raskevõitu, täbar'; mrd 'kitsi, ihne'
◊ kitsi
● liivi kitsāz 'kitsas, ahas'
soome kitsas 'ihne, kitsi; kokkuhoidlik; napp, kasin'; mrd 'tihke, pingul; kitsas, ahas'
isuri kitsas 'tihke, pingul; kitsas, ahas'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kidisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *geiđ-, *gīđ, mille vaste on vanaülemsaksa gīt 'ahnus, ihnsus', seda on nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult kaheldavaks peetud. Kolmandaks on arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu gidis 'ahne'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja kitsas 'kitsas'.

kleenuke : kleenukese : kleenukest 'peene kondiga ja kõhn, nääpsuke'
○ leenuke
← alamsaksa klenik, klenlik 'peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline', klēn(e), klein(e) 'õhuke; peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline; väike, vähene, tähtsusetu'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi klen 'nõrk, jõuetu, kidur, põdur, kehv; nigel, napp'. Sel juhul on laentüvele lisatud liited -u-ke.

napakas : napaka : napakat 'lollakas, ogaravõitu, tobu' napp3

napp1 : napa : nappa 'väike (puu)kauss v väike kaanega puunõu, karp'
← alggermaani *χnappa-z
vanaislandi hnappr 'kauss'
vanarootsi napper 'peeker, jooginõu'
● vadja naappa 'napp, (puu)kauss'
soome nappo 'kulp, kopsik; kapp (tõstmiseks)'; mrd 'põhjapõdralüpsik'
isuri naappa 'kulp'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, vanarootsi laen. On ka oletatud, et eesti sõna on veelgi hilisem, alamsaksa laen, ← alamsaksa nap 'kauss', kahtlemata on alamsaksa sõna eesti sõna mõjutanud. Hiljem on laenatud sama tüve rootsi vaste, napp2. Eesti keelest on laenatud läti mrd napītis 'väike (puu)nõu'.

napp2 : napa : nappa 'torupilli puhumisputk'; mrd 'lutt; rinnanibu'
← rootsi napp 'lutt; lutipudel, lutisarv'
Tähendus 'torupilli puhumisputk' on ilmselt teisene, kujunenud selle põhjal, et pilli huulik pannakse suhu nagu lutt. Varem on laenatud tüve alggermaani või vanarootsi vaste, napp1. On ka oletatud, et laenuallikaks on rootsi knapp 'nööp; nupp', või et tegemist on häälikuliselt ajendatud (oma)tüvega; need oletused on vähem usutavad.

napp3 : napi : nappi 'kasin, vähene, vaevalt piisav'
◊ napakas
← alamsaksa knap(pe) 'kitsas, piiratud, haruldane, napp, vähene'

näss : nässi : nässi 'väike, kängu jäänud, kidur'; mrd 'ihne'
◊ nässus
● ? soome van srmt nässi 'väike, napp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jäss ja rässakas.

pisku : pisku : piskut 'vähene, napp; väike hulk, kogus' pisike

täbar : täbara : täbarat 'vaeva, muret, kannatusi valmistav, raske, kehv, halb'
? ← algskandinaavia
vanaislandi tæpr 'ettevaatlik; napp, kitsas, kasin, vähene'
● soome täpärä 'raske, vaevaline; pinev, pingeline; liiga ääre peal, kukkumas olev; hädavaevu õnnestunud, napp'
karjala täperä 'liiga ääre peal, kukkumas olev; napp, vähene'

vaja 'tarvis'
◊ vaeg-
● liivi vajāg 'vaja'
vadja vajaga 'vaja; puudu'
soome vajaa 'napp, puudulik'
isuri vajjaa 'vaja; puudu'
Aunuse karjala vajai 'puudulik, mittetäielik; vaja'
lüüdi vajag 'puudulik; puudu'
vepsa vajag 'poolik, mittetäielik'
Võib olla sama tüvi mis sõnas vajuma. vaeg- lähtub tuletisest *vajaga. Vt ka vaibuma, vaid ja või1.

vilets : viletsa : viletsat 'kehv, nigel; napp, kesine'
● soome viheliäinen 'vilets, armetu, sant; kehv'
On arvatud, et tuletis tüvest viha. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wiþelia-, mille vasted on vanainglise wīdl 'kõnts, mustus' ja vanaülemsaksa withillo 'kahesooline; ebaloomulik'. Algselt on sõna olnud ne-liiteline, niisugune sõnakuju viline on murretes ka säilinud, selle võimalikust murdelisest omastavavormist *vilitse on saadud uus nimetavavorm.

vähe 'pisut, natuke, veidi'
◊ väike
? ← alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
● vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.