[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
◊ õrjetu
● soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

kekk : keki : kekki 'edev, eputav; ehitud, mukk'; mrd 'nali, kelmus; naljakas'
← alamsaksa geck 'rumal, totter, mõistmatu; narr, tola, lollpea'

komet : kometi : kometit kõnek 'jant', tembutamine', nali'; van 'näitemäng'
← saksa Komödie 'komöödia'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka kōmōdía 'etendus; komöödia'. Sama tüvi on laenatud ka sõnas komejant.

nali : nalja : nalja 'lõbus lugu v vemp; miski lõbus, naerma ajav'
● liivi nōļa 'nali'
vadja naľľa 'nali'
soome nalja 'nali'
isuri nalja 'nali'
? ersa nalkśems 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama'
? mokša nalχkəms 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama; välgatama, lööma (välgu kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi; ersa ja mokša sõnad võivad olla selle tüve vasted juhul, kui -k- on liide.

pila : pila : pila 'pilkejutt, nali'; mrd 'edev, lõõp, pilav inimene'
? ← alggermaani *spila-
alamsaksa spil, spel 'mäng, nali, lõbustus'
● soome pila 'nali, pilge'
karjala pila 'nali'
vepsa pile͔ita 'sõimata, riielda'
On ka arvatud, et võib olla noorem, skandinaavia laen, kuid skandinaavia keeltesse on tüvi laenatud alamsaksa keelest. Vt ka pilastama, pilgar, piller-.

pill1 : pilli : pilli 'instrument, millega tekitatakse muusikahelisid, muusikariist'
● liivi piļ 'muusikariist'
vadja pilli 'muusikariist; vilepill, savipill'
soome pilli 'kõrs; vile, pill'
Aunuse karjala piľľi 'vile, jahipill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Varem on arvatud, et tüvi võib olla laenatud eesti keelde alamsaksa keelest, ← alamsaksa spel, spil 'mäng, nali, lõbustus; muusika, instrument, mängijad', ning soome keelde rootsi keelest, ← vanarootsi spil 'mäng', rootsi spel 'mäng; pillimäng, esitus'. Tõenäolisemalt on tüvi siiski tekkinud õõnsa kõrrega tekitatava hääle järgi, omatüvele viitab ka levik läänemeresoome keeltes. Vt ka piller-.

-puss3 : -pussi : -pussi liitsõnas vingerpuss 'vemp, vigur, ninanips'
← alamsaksa pusse, posse 'nali, kelmustükk'
← saksa Posse 'nali, veiderdus, tembutus'
Murretes esineb liitsõna järelosis puss samas tähenduses ka iseseisva sõnana.