Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 artiklit
mamsel : mamsli : mamslit kõnek 'talu- v töölisnaisest „peenem”, preilidest-prouadest madalam naisisik'
← saksa Mamsell 'mamsel; virtin'
Saksa allikas on prantsuse mademoiselle 'preili' rahvapärane mugand.
naine : naise : naist '(hrl täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik; abielunaine'
◊ naima
● liivi nai 'naisisik; abielunaine'
vadja nain 'naisisik; abielunaine'
soome nainen 'naisisik; (hrv) abielunaine'
isuri nain 'naisisik; abielunaine'
Aunuse karjala naine 'naisisik; abielunaine'
lüüdi naińe, naine 'abielunaine'
vepsa naińe 'naisisik; abielunaine; noorik; minia'
handi näj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
mansi nāj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome sõna on *(i)nen-liiteline tuletis (liivi vastes tuleb liide esile omastavavormis naiz). Tuletusliideteta tüvi esineb tegusõnas naima. On oletatud, et tüvi võib olla algselt identne kaugemates sugulaskeeltes esineva eesvokaalse tüvega, mille vasted on saami njiŋŋelas, njiŋŋálas 'emasloom', ersa ńi 'abielunaine', mansi nē 'naisisik; abielunaine; emasloom', handi niŋ 'naisisik; abielunaine', ungari nő 'naisisik', neenetsi ńe 'naisisik; abielunaine', eenetsi ne 'naisisik; abielunaine', nganassaani ni̮ 'naisisik', sölkupi ne 'naisisik; abielunaine', kamassi nē, ne 'naisisik; abielunaine', matori nā 'naisisik; abielunaine' ning mida on oletatud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *gwneh2- 'naine', vaste nt vanakreeka gynḗ 'naine'. Sel juhul on tüvi muutunud läänemeresoome keeltes tagavokaalseks. Vt ka nääl.
tütar : tütre : tütart 'naisisik oma vanemate suhtes, otsene naissoost järglane'
◊ tüdruk
← balti
leedu duktė 'tütar'
preisi duckti 'tütar'
● liivi tidār 'tütar'
vadja tütär 'tütar; (hrl mitm) tüdrukud, neiud'
soome tytär 'tütar'
isuri tüär 'tütar'
Aunuse karjala tütär 'tütar'
lüüdi ťüťär 'tütar'
vepsa ťütar 'tütar'
lõunasaami daktere '(abielus) tütar'
On arvatud, et tüve vasted on ka ersa ťejťeŕ 'tüdruk, neiu; tütar' ning mokša śťiŕ 'tüdruk; tütar', kuid see on kaheldav. Ersa sõna võib olla rööplaen mõnest teisest samatüvelisest balti allikast. Vt ka titt.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |