[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nisa : nisa : nisa 'imetajate piimanäärme sompjas lõpposa, kust järglane piima imeb (v kust piima lüpstakse)'
● vadja nisä 'nisa'
soome nisä 'nisa; piimanääre; udar; (naise)rind'
vepsa ńiža 'nisa; (naise)rind'
saami njižži 'nisa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka nisu.

nänn : nänni : nänni mrd 'ema, memm; naiserind, rinnanibu'
● liivi nǟna 'naiserind; nisa'
vadja nännä 'naiserind; nisa; lutt'; nänni 'nisa'
soome nänni 'rinnanibu; nisa'; mrd 'rind'
isuri nännä 'naiserind; nisa; lutt'
Aunuse karjala ńäńńi 'naiserind; nisa; lutt, lutisarv; odraiva (silmas); liigliha hobuse igemetel'
lüüdi ńäńń, ńänni 'rinnanibu, naiserind; nisa'
vepsa ńäńei, ńäńī 'rinnanibu; nisa'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi lastekeelseid tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi noni̮ 'nisa; naiserind; lutt', komi ńoń 'nisa; naiserind; lutt'.

rind : rinna : rinda 'kaela ja kõhu vahelise kereosa eesmine osa; inimese piimanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; (hrl mitm) hingamiselundkond, eriti kopsud; rida, viirg, riba, esi; millegi eesmine, etteulatuv osa'
● liivi rīnda 'ülakeha eesmine osa; millegi eesmine osa; rida, rivi'
vadja rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa'
soome rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa; rinnak, mäenõlv; äär'
isuri rinda 'ülakeha eesmine osa; naiserind; mäenõlv, (pilve)rinnak'
Aunuse karjala rindu 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine; nooda pära, nooda päras olev tihedam võrk; rinnak, mäenõlv'
lüüdi rind(e͔) 'ülakeha eesmine osa; rinnaesine; nooda päras olev tihedam võrk'
vepsa ŕind 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, kaelus'
saami raddi 'ülakeha eesmine osa; naiserind; lauluhääl'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *strinða-, mille vasted on vanaislandi strind 'äär, külg; maa' ja norra strind 'viil, tükk; joon, rida; tugevaima vooluga koht'; tähenduserinevuse tõttu on seda kaheldavaks peetud.

tiine : tiine : tiinet '(emaslooma kohta:) loodet kandev'
○ lõunaeesti tiinõh
← balti
leedu dieni 'tiine'
● Salatsi liivi tīn 'tiine'
vadja tiini 'tiine'
soome tiine 'tiine'
isuri tiine 'tiine'
Aunuse karjala tiineh 'tiine'
lüüdi ťiińeh, ťiineh 'tiine'
vepsa ťińeh 'tiine'
On ka oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaindia dhénā 'emasloom, lüpsev lehm; naiserind' ja avesta daēnu- 'emane, imetav'. Samuti on oletatud, et tüve vaste võib olla mari tüž 'tiine'.

tiss : tissi : tissi 'rind, nisa'
← alamsaksa tis 'naiserind; nisa'
← rootsi mrd tiss 'rinnanibu; nisa'
Laenatud võib olla ka alamsaksa või rootsi tüve teine variant, titt.

titt : tite : titte 'väike laps, imik; nukk v miski seda meenutav'
? ← alamsaksa titte 'nisa; naiserind, rinnanibu'
? ← rootsi mrd titt 'rinnanibu; nisa'
On ka arvatud, et tüve tita variant, uus nimetavavorm, mis on moodustatud tita tõlgendamisel omastava käände vormina ja mida on hiljem hakatud käänama teise tüvevokaaliga. Veel on oletatud, et võib olla vanemast murdekeelest registreeritud sõna tütt 'väike laps; pisiasi' variant, selles sõnas on sama tüvi mis tütar. Laenatud on ka alamsaksa või rootsi tüve teine variant, tiss. Eesti keelest on laenatud eestirootsi titt 'imik; nukk', titte 'väikelaps'.