[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

käli : käli : käli 'naiseõde'; mrd 'mehe vennanaine; naise õemees'
○ lõunaeesti kälü
● liivi kälu 'käli, naiseõde'
vadja tšälü 'kälis; käli, naiseõde; vennanaine; mehevend, küdi'
soome käly 'käli, naiseõde'
isuri kälü '(mehe) vennanaine'
Aunuse karjala käľü 'mehe vennanaine'
lüüdi kälü 'mehe vennanaine'
vepsa kälü 'mehe vennanaine'
saami gálojeatni 'käli, naiseõde'
mokša kel 'mehe vennanaine'
udmurdi kali 'vanem minia'
komi mrd kev 'mehe vennanaine'
? handi χili 'sugulane abiellumise kaudu; lapselaps'
? mansi kil 'mehe vennanaine; õemees'
neenetsi śelᵊ 'mehe vennanaine; õemees'
eenetsi seri 'mehe vennanaine'
nganassaani śaluŋ 'mehe vennanaine'
sölkupi śelǝ 'naise õemees'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi käli 'minia', evengi keli 'naise õemees', jukagiiri keľil 'naise õemees, naise vennanaine'.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
? ← alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
? ← balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
● vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

veli : velje ~ velle : velje ~ velle 'vend'
← alggermaani *swelijō
islandi svili 'naise õemees'
● liivi ve’ļ 'vend'
vadja velli 'vend'
soome veli 'vend'
isuri veljä 'vend'
Aunuse karjala veľľi 'vend'
lüüdi veľľ 'vend'
vepsa veľľ 'vend'
saami viellja 'vend'
Teisalt on arvatud, et soome-ugri tüvi, mille vasteks on ka ungari kaasaütleva käände lõpp -val ~ -vel.