[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pilu : pilu : pilu 'kitsas piklik väljalõige, ava v pragu'
● vadja pilu 'pragu; tikand'
isuri pilud (mitm) 'tikand'
vepsa pilu 'pragu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla soome pillu '(naise, emaslooma) suguelund' ja karjala pillu '(naise, emaslooma) suguelund', aga see on üsna ebatõenäoline. Vt ka pilak.

puts : putsi : putsi 'naise suguelund'
● Salatsi liivi puts 'naise suguelund'
vadja puttsi 'häbe'
On arvatud, et võib olla laenatud saksa või alamsaksa keelest, ← saksa Pfütze, mrd Pfutsche 'kaev; loik, lomp' või ← alamsaksa putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev', pute 'välimine suguorgan'.

tuss : tussi : tussi 'tagumik; naise suguelund'
● liivi tus '(juukse)tutt, tups'
soome tussu kõnek 'naise suguelund'; mrd 'karvatuust, -tups'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähenduses 'tagumik' võib vähemalt osaliselt olla rootsi laen, ← rootsi stuss 'tagumik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tosso 'neitsinahk'.

vitt : vitu : vittu 'naise suguelund'
← algskandinaavia
rootsi fitta 'naise suguelund'
vanaislandi fytta 'naise suguelund'
● liivi viţ 'naise suguelund'
vadja vittu 'naise suguelund'
soome vittu 'naise suguelund'
isuri vittu 'naise suguelund'
Aunuse karjala vittu 'naise suguelund'
lüüdi vitt(u) 'naise suguelund'
vepsa vitõińe 'naise suguelund'