[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
○ lõunaeesti hamõh
← alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
● liivi a’m 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
● vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi ež 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

juus : juukse : juust 'üks inimese peanaha üla- ja tagaosas kasvavatest pidevalt pikenevatest niitjatest karvadest'
○ lõunaeesti hius
← alggermaani *χiuja
islandi hý 'pehme karv, ude'
rootsi hy 'nahk; jume'
● liivi ibūks 'juus'
vadja ivus 'juus'
soome hius 'juus'
isuri hius 'juus'
Aunuse karjala van hivus 'juus'
lüüdi hivus 'juus'
vepsa hibus 'juus'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -us. Vt ka ebe, ibe, juss-2.

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
◊ karm2
● vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

kelme : kelme : kelmet 'õhuke ainekiht keha pinnal'; mrd 'kae, silmahaigus'
● soome kelme 'kelme, kile; puukoore õhuke pindmine kiht'; mrd 'mähk; kae'
karjala kelmu 'kelme, kile'
? komi keń '(piima vms) nahk, koorik, kile, kelme, kirme'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka kile1.

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
◊ kesine, ketendama, kett2
● soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

kihn : kihnu : kihnu 'kapsel, kest'; mrd 'pähkli tupp; seemnekestad, kliid; (ussi) nahk'
● soome kehnä 'kõõm; kestendus, ketendus'
Aunuse karjala keühen 'kõõm'
lüüdi keühne͔ 'kõõm; lambarasu, villarasv'
vepsa kehn 'kõõm'
Läänemeresoome tüvi.

koor1 : koore : koort 'kõva ja sitke pealiskiht; piima rasvarikas osa'
● liivi kuōŗ 'koor'
vadja koori '(puu)koor'; koorõ 'koor (piimal); hapukoor'
soome kuori 'koor'
isuri koori 'koor'
Aunuse karjala kuori 'koor'
lüüdi kuoŕ 'koor'
vepsa koŕ 'koor'
ersa kaŕ 'viisk, pastel'
? komi ki̮rś '(puu)koor'
handi χŏr- 'nülgima; puud koorima'
? mansi χurəp 'koor'
neenetsi χira- 'nülgima'
sölkupi ki̮rǝ- 'nülgima'
kamassi kə̑r- 'nülgima'
Uurali tüvi. Tähenduselt ja häälikuliselt lähedane tüvi on ka jukagiiri qaar 'nahk'. Teisalt on tüve peetud indoeuroopa laenuks ← indoeuroopa *korā, mille vaste on nt vene korá 'puukoor'.

koosa : koosa : koosat kõnek 'nahatäis, keretäis'
← vene kóža 'nahk'

kõld : kõlla : kõlda 'õhuke nahk, kile'
● ? soome mrd kelsi 'pealmine kiht, koor'
Tüve vaste võib olla ka soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk', ühtlasi võib olla tüve kild2 variant.

käba : käba : käba 'männikoorest võrguujuk'; mrd 'kuivatatud männikoor'
● vadja tšäpä 'puukoor'
On arvatud, et variant vanemast murdekeelest registreeritud sõnast kõba 'männikoor'. Sel juhul uurali tüvi, mille vasted kaugemates sugulaskeeltes on ersa kuvo 'koor, pind', mokša kuva 'leivakoorik; maapind, maakamar', mari kuβo 'aganad', udmurdi ku 'nahk', komi ku 'nahk', neenetsi χoba 'nahk', eenetsi kuba 'nahk', nganassaani kuχu 'nahk', sölkupi kopǝ 'nahk', kamassi kuba 'nahk', matori koha, koho 'nahk'.

käsn : käsna : käsna 'sarvtoesest vm urbsest materjalist pesemis-, pühkimis- v niisutusvahend; puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis'
● vadja tšäznä 'puupahk, kasekäsn; konnasilm'
soome känsä 'pahk; konnasilm; mõhn'
isuri käznä 'pahk; hõõrdumise tõttu paksenenud nahk'
? Aunuse karjala käžńü 'pilliroog'
lüüdi käzne͔ 'pahk; paise'
vepsa käzn 'pahk; tael'
Läänemeresoome tüvi.

liha : liha : liha 'looma lihaskude; keha, ihu'
● liivi lejā 'keha, ihu'
vadja liha 'liha; keha, ihu'
soome liha 'liha'
isuri liha 'liha'
Aunuse karjala liha 'liha'
lüüdi ľiha 'liha'
vepsa ľihä, ľiha 'liha'
saami liiki 'nahk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

nahk : naha : nahka 'loomade ja inimese keha väliskate; looma keha väliskate nülituna, pargituna v nahkesemeteks töödelduna; kilejas kattekiht, kest, koor'
◊ nahutama
← alggermaani *naχska-, *naχskō
vanainglise næsc 'pehme nahk'
● liivi nō’gõ 'nahk'
vadja nahka 'nahk'
soome nahka 'nahk; koor, kest'
isuri nahka 'nahk'
Aunuse karjala nahku 'nahk'
lüüdi nahk(e͔) 'nahk'
vepsa nahk 'nahk; nahkrihm'
nahutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

nahutama : nahutada : nahutan 'naha peale andma, peksma' nahk

noolutama : noolutada : noolutan 'metallesemeid järelkuumutama ja aeglaselt jahtuda laskma'
● ? vadja noorõlla 'pilve minna, pilviseks muutuda'
? soome mrd nuortua 'pehmeneda (nt raud kuumutamisel, lumi sulailmaga, nahk, leib)'
Tõenäoliselt algselt tuletis tüvest noor, mida on rahvaetümoloogiliselt hakatud seostama tüvega nool. Murretes esineb samas tähenduses ka noorutama. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud tehnikaterminina.

park1 : pargi : parki 'aine, millega nahka töödeldakse; (naha) töötlemine'
← rootsi bark 'puukoor; parkaine'
Parkimiseks kasutati puukoore leotist. Eesti keelest on laenatud läti parķēta (āda) 'pargitud (nahk)'. Varem on laenatud samatüveline vanarootsi sõna, parkal.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
← alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
● liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

pistemaaker : pistemaakri : pistemaakrit 'lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
← alamsaksa piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab, pudupoodnik; (mitm) selliste käsitööliste ühendus'
Alamsaksa allikas on liitsõna: pistele 'metallist kaunistus, rautis; selleks vajalik tooraine' + māker 'tegija, valmistaja'.

põll : põlle : põlle 'kaitseks määrdumise eest v kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl naiste riietusese'
○ kirderanniku poll
Tüvi on tõenäoliselt sama mis läänemeresoome keeltes tuntud linataime nimetuses: vadja pellavas, pellovas 'lina', soome pellava 'lina', isuri pellovas 'lina', Aunuse karjala pelvas 'lina', lüüdi pelvaz 'lina', vepsa püuvaz 'lina'. See tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *fella-, mille vaste tütarkeeltes on nt saksa Fell 'nahk, toornahk, karusnahk'. Algselt katet, katvat nahka tähendada võinud tüvi hakkas tähistama hilisemat kehakatete materjali linast kangast ja taime, millest seda saadi. Koos linakasvatusega levis nimetus lina ja katet tähistav pella -tüvi säilis konkreetse riietuseseme nimetusena. Teisalt on arvatud, et võib olla kujunenud tuletisest *põlveline või oletatavast liitsõnast *põlvelina, põlv, lina. Eesti keelest on laenatud vadja polle 'põll', soome mrd polle 'põll', isuri polle 'põll' ja eestirootsi päll 'põll'.

raag-2 liitsõnas raagnahk 'kuivatatud parkimata nahk; alumiiniummaarjaga pargitud ja pärast kuivamist rasvaga töödeldud nahk'
← algskandinaavia *hrāwa-
vanaislandi hrár 'toores'
rootsi rå 'toores; töötlemata; rõske; jäme, jõhker, tahumatu'
● liivi rōgõ liitsõnas rōgõ-mīez 'jäme inimene, mühakas'
vadja raaka 'toores'
soome raaka 'toores; töötlemata; jõhker, metsik, tahumatu'
isuri raaga 'toores'
karjala roaka 'toores'
vepsa rag 'metsik, mets-'
Murretes on tüvi tuntud iseseisva sõnana tähenduses '(pool)toores'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka rahke.

seemis : seemise : seemist 'pehme ja veniv rääspargiga töödeldud ja lihvitud nahk; kalevist tihedama karusega paks puuvillane riie'
← alamsaksa semes, semesch 'seemis(nahkne); pehme seemisnahk, töödeldud ilma parkaine ja maarjata'

tonn : tonni : tonni 'massiühik, 1000 kg'; mrd 'tünn'
← alamsaksa tonne 'tünn'
← saksa Tonne 'tünn; tonn; poi'
Meile alamsaksa või saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt keldi keeltest, vrd kesk-iiri tonn 'nahk'; vedelike säilitamiseks on kasutatud nahast mahuteid. Tähendusnihe 'suur anum, tünn' > 'massiühik' on toimunud mõnes vahenduskeeles. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve teine variant, tünn. Eesti kirjakeeles on erinevad tüvevariandid tähenduslikult eristunud. Laenatud on ka sama tüve (vana)rootsi vaste, tünder.

vooder : voodri : voodrit 'riietuseseme sisepinnale kinnitatud alusriie, nahk vms; ehitise välis- v sisekate'
← alamsaksa voder 'vooder'

voodi : voodi : voodit 'magamiseks mõeldud mööbliese'
● Salatsi liivi uodiľd 'voodi, magamisase'
soome vuode 'voodi, magamisase'
On arvatud, et tuletis tüvest, mille vaste on soome vuota 'suure looma nahk, karusnahk'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu oda 'nahk; karusnahk' ja läti āda 'nahk; karusnahk'. Tähenduse muutust saab põhjendada sellega, et suurtest karusnahkadest tehti magamisasemeid.