[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

endine : endise : endist 'kunagine; selline nagu varem, muutumatu' enne

kalavinski : kalavinski : kalavinskit 'omaaegne säärsaabas'
○ kalaven(t)ski, kalavintsi, kalavin(t)ska, kalavin(t)sik
← vene gólovy, golóvki (mitm) '(jalatsi) pöiad'
Laentüvele on lisatud venepärane liitelaadne element -vinski. On ka arvatud, et laenuallikaks on isikunimest Golovin tuletatud omadussõna vene golovinskie 'Golovini'. Kuna puuduvad tõendid, et Vasknarvas elanuks sellenimeline kingsepp, nagu on väidetud, siis ei ole see usutav. Sõna ulatuslikule levikule murretes võib olla kaasa aidanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: kalavinskid on eelkõige kalamehesaapad.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

klamber : klambri : klambrit 'ümberhaarav v kokkupigistav kinniti esemete, detailide vm ühendamiseks v paigalhoidmiseks; nurksulg'
○ (k)lammer, (k)laamer
← saksa Klammer 'klamber, näpits; sulg (kirjavahemärk); haare'
-b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades kamber, number). Laenatud on ka samatüveline tegusõna, klammerdama.

klammerdama : klammerdada : klammerdan 'klambri(te)ga ühendama; klambri(te) vahele panema; tugevasti, lahtilaskmatult, nagu klambrite vahele suruma'
← saksa klammern '(millegi ümber) kokku suruma; klammerdama, klambriga kinnitama'
Laenatud on ka samatüveline nimisõna, klamber.

kui (võrdlev sidesõna)
◊ kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
● liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; kū 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

künna- liitsõnas künnapuu 'puu jalaka perekonnast (Ulmus laevis)' mrd 'kõõlus'
● liivi kīnda- sõnas kīndabǟ 'künnapuu; jalakas'
vadja tšünnä- liitsõnas tšünnäpuu 'künnapuu'
soome mrd künne- liitsõnas künnepää 'jalakas; looma kaela- v seljakõõlus'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'kõõlus' on ilmselt algsem, puu nimetus on sellest kujunenud ühise omaduse järgi: künnapuu on sitke nagu kõõlus. Vt ka künnap.

lubi : lubja : lupja 'valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosneva settekivimi kuumutamisel saadav valge aine'
On arvatud, et sama tüvi on Lääne-Soome kohanimes Luvia. Sealkandis on Soomes harva esinevat liivakivi, mis sobib nagu paekivigi ehitamiseks. Eesti keelest on laenatud soome mrd lupja 'lubi'.

luusima : luusida : luusin 'sihitult, kiirustamata (ringi) käima, lonkima'
● vadja luusata '(ringi) kolada, luusida; tuhnida, nuuskida'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Teise seisukoha järgi on laenatud vene keelest nagu ka murdesõna lusima 'tööd tegema, teenistuses olema', ← vene služít' 'teenima'. Murretes on tuntud ka variant lusima 'vedelema'. Vt ka luuslank.

mailane : mailase : mailast 'väikeste hrl siniste õitega rohttaim v poolpõõsas (Veronica); liblikas'
On arvatud, et tuletis tüvest maa. Koduarstid ravisid taimega inimesele rahvauskumuse kohaselt mailaste, maa-aluste vaimude põhjustatud haigusi, nagu nt vistrikud, ohatised. Maa-alustega on seostatud ka liblikaröövikut.

masajas : masaja : masajat 'lühijalgne, lühike ja töntsakas; madal ja nagu laiaks vajunud'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis sõnas matsakas.

muigutama : muigutada : muigutan 'huuli, suud (just nagu põgusale naeratusele seades) liigutama; maigutama' muigama

mõrtsukas : mõrtsuka : mõrtsukat 'inimesetapja, mõrvar'
? ← vene murzá 'tatari ülik v suurfeodaal'
Sõna võeti tõenäoliselt kasutusele talupoegade kohta, kes osalesid sõjategevuses ja käitusid sageli ka vägivaldselt, nagu tatarlased. Laenuallikaks on peetud vene sõna varianti murzák, mida ei ole siiski selles tähenduses registreeritud. Teisalt on arvatud, et võib olla baltisaksa laen, ← baltisaksa *Mordzug, *Morderzug 'talupoegadest ratsaüksus, kes hankis moona jm peamiselt vägivalla teel', sõnaraamatutes ei ole baltisaksa sõna registreeritud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moṭ-sokk, mäṭ-sokk, mört-sok 'mõrvar' ja baltisaksa Morttsocken (mitm) 'talupoegadest koosnevate ratsaüksuste soldatid' ning võib-olla ka isuri murtsukat (mitm) 'mõrtsukad'. Vt ka mõrv.

na2 '(just) nagu' nagu

naaskel : naaskli : naasklit 'tööriist aukude torkamiseks'; piltl 'terane, tragi inimene (eriti poisi kohta)'
○ naasli, naastli
Sõna peetakse rootsi laenuks, kuid täpset laenuallikat ei ole leitud, see võib olla mõni tegusõna naska 'näksima, näkitsema, maiustama; näppama; sõrmitsema, näppima; jälitama, nuhkima; ära minema'; mrd 'nokitsema, askeldama' või laska 'nahka (vastamisi servadega) kokku õmblema; (planku, lauda) jätkama; viltu lõikama' tuletis, vrd nt soomerootsi laskar-syl 'naaskel'. Eestirootsi Ruhnu murrakust registreeritud naskar 'naaskel' on pigem bumeranglaen eesti keelest, nagu ka teistest eestirootsi murrakutest registreeritud nāskel. Eesti keelest võib olla laenatud liivi nōskiļ 'naaskel', vadja naaskali, naaskõli 'naaskel' ja isuri naskeli 'naaskel'.

nagu (sidesõnana) 'justkui, otsekui, kui; niipea kui'; (määrsõnana) 'justkui (tagasihoidliku ettepaneku, kahtluse või kerge pahameele väljendamisel)'
◊ na2
Kuluvorm sõnaühendist nõnda kui (> nõnnago ~ nõnnagu > naago ~ naagu > nagu). na2 on veelgi lühenenud variant.

napp2 : napa : nappa 'torupilli puhumisputk'; mrd 'lutt; rinnanibu'
← rootsi napp 'lutt; lutipudel, lutisarv'
Tähendus 'torupilli puhumisputk' on ilmselt teisene, kujunenud selle põhjal, et pilli huulik pannakse suhu nagu lutt. Varem on laenatud tüve alggermaani või vanarootsi vaste, napp1. On ka oletatud, et laenuallikaks on rootsi knapp 'nööp; nupp', või et tegemist on häälikuliselt ajendatud (oma)tüvega; need oletused on vähem usutavad.

need : nende : neid (mitmuslik omadussõnaline näitav asesõna)
◊ nii
● liivi ne 'need'
vadja ne(d), nee(d) 'need'
soome ne, mrd net 'need; nemad'
isuri ne 'need; nemad'
Aunuse karjala ned, net 'need'
lüüdi ne(d), ńed 'need'
vepsa ńed, ńeno(d), ńene͔d 'need'
? saami na- sõnas nappo 'niisiis, seega'
? mari nine 'need'
? komi mrd nije̮ 'nemad'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas nemad. Saami vaste võib olla (esitatu asemel) ka nie, nievt 'nii (nagu)'. nii on sõna need vana viisiütleva käände vorm. Vt ka nõnda.

nihu 'nii nagu ei peaks olema v ei tohiks olla'
← vene kõnek ni hujá 'mitte midagi'
Samast allikast võib olla laenatud ka nehkugi.

number : numbri : numbrit 'arvu tähistav sümbol; mingis järjestuses vms kellegi kohta märkiv arv; teatud kindla numbriga ese, objekt v isik; etteaste mingis eeskavas'
○ nummer, lumber
← saksa Nummer 'number; suurus (nt riietusesemel); etteaste'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina numerus 'arv, number'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades kamber, klamber). Samatüveline tegusõna nummerdama võib samuti olla saksa keelest laenatud, ← saksa nummern 'nummerdama'.

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

-näär2 : -nääri : -nääri liitsõnas pasknäär 'hakisuurune sinise-mustavöödilise tiivatriibuga lind parasvöötme segametsades (Garrulus glandarius)'
● vadja näri, näre 'pasknäär; rähn'
soome närhi 'pasknäär'
isuri näri liitsõnas sittanäri 'pasknäär'
Aunuse karjala ńärhi 'pasknäär'
lüüdi ńärhi liitsõnas paske͔ńärhi 'pasknäär'
vepsa ńäŕiž, sitnäŕiž 'pasknäär'
Läänemeresoome tüvi. On peetud algselt häälikuliselt ajendatuks. Tüve vaste võib olla ka lüüdi ńärüöi 'mingi lind, pasknäär [?]'. Eesti kirjakeeles esineb tüvi ka teistes liitsõnalistes linnunimetustes nagu laanenäär, sininäär. Vt ka rähn.

pats2 : patsu : patsu 'kerge pehme löök; sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli'
● liivi paţš 'löök, plaks'
vadja patsahtaa 'patsatada, platsatada'
soome van srmt patsata 'patsuda, ragiseda'
isuri patsahuttaa 'lüüa'
karjala patšissa, patšata 'paukuda, krigiseda, robiseda; kiiresti rääkida, nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, potsama, patakas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi båts 'kukkuma'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa Patsch 'plaks, laks, mats'.

plõnksuma : plõnksuda : plõnksun 'lühikesi (nagu) pillikeele tekitatud helisid kuuldavale laskma; selliste helide saatel midagi tegema' lonks

plõnnima : plõnnida : plõnnin 'lühikest (nagu) pillikeele tekitatud heli kuuldavale laskma, taguma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas plõmmima.

prei : prei : preid 'hobuse jalanahapõletik'
○ rei
← alamsaksa spreie 'laiali puistatu'
← saksa Spreu 'aganad'
Haiguse tähendus on tüvel olnud tõenäoliselt juba alam- ja baltisaksa keeles, vrd alamsaksa sprē 'seenhaigus, suupõletik hobustel', sprēwen '(laiali) puistama, levitama'. Alamsaksa laenu kinnitab rööplaen läti keeles, läti spreijas 'pätk, hobuse jalahaigus'. Haiguse puhul on ekseem nagu aganad vms laiali puistatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi präi 'hobuste haigus'.

põõnama : põõnata : põõnan 'magama; lesima'
On oletatud, et võib olla tuletis tüvest põõn. Esialgne tähendus oleks sel juhul võinud olla 'lamama liikumatult nagu põõn'.

rästi liitsõnas risti-rästi 'põigiti'
◊ rästik
● liivi räštī liitsõnas rištī-räštī 'risti-rästi'
Aunuse karjala rästäi sõnaühendis ristai rästäi 'risti-rästi, nagu juhtub'
Tõenäoliselt tüve rist variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Teistes läänemeresoome keeltes esineb analoogiliselt kujunenud tagavokaalne tüvi, mille vasted on vadja rassii liitsõnas rissii-rassii 'risti-rästi, risti-põiki', soome rasti 'täke, sisselõige; teetähis; (x-kujuline) rist; märk, linnuke', ristiin rastiin 'risti-rästi, risti-põiki; siia-sinna, sinna-tänna', karjala rasti 'teetähis'. Tuletis rästik on moodustatud mao mustrit silmas pidades, eeskujuks võib olla olnud saksa Kreuzotter 'rästik', vrd Kreuz 'rist'.

saatus : saatuse : saatust 'inimese elukäik, kõik selles toimuv v toimunu nagu mingi võõra, välise jõu ettemääratuna' saama

sarn : sarna : sarna 'põsenukk'; mrd 'puusakont'
On arvatud, et vana tuletis tüvest sarv, nagu on ka soome mrd sarvena 'puus, puusaluu', isuri sarvena 'puus', karjala sarvena, sarvana 'puus'. Teise seletuse järgi võib olla sama tüvi mis sõnas sarnane. Samalaadne tähendussuhe on soome keeles, soome muoto 'vorm, kuju; rivi; näojooned, ilme, nägu' ja muotoinen 'millegi kujuline; sarnane, taoline'.